Inimese teeb ebakindlaks ja õnnetuks see, kui ta ei mõista, et tema ainus hüve on auline elu. Asjade hüvedeks pidamine teeb inimese saatuse ohvriks, kuid auline elu õnnelikuks. Õnnetuks teeb ka surmahirm ja saamahimu, mille tõttu inimesed vajavad enda juurde eesmärgitult asju, mida nad ei vaja. Tõeliseid hüvesid tajutakse mõistusega. Samuti peab inimene hoiduma liigsest muretsemisest ammuse pärast ja ammuse üle kurvastamise pärast. Kui on õige, et välised hüved tarka ei masenda, kuidas on siis selliste asjadega nagu „kodumaa sissepiiramine, laste surm ja vanemate orjus“? Seneca vastab LXXIV kirjas intrigeerivalt, et „laste või sõprade kaotus tarka ei masenda“. Kuidas ta seda põhjendab? Kas need põhjendused on õiges? Täpsustage, kas Seneca mõistab hukka igasuguse kaasaelamise ja leina lapse kaotuse puhul? Inimene ei saa ega tohi pahandada enda õnnetuste üle. Ta peab teadma, et kõik
1. Eitus- kui öeldakse, et shansid väga väikesed, keeldub omaks võtmast. 2. Viha- teiste, arsti, jumala peale. Miks mina? 3. Tingimine surija püüab mõelda surma edasilõkkamise teedest. Võivad põhendada usule. Paluvad näha näiteks lapselapsi. 4. Depressioon- jõuavad arusaamisele, et tingimine kasutu. Kogevad oma surma "ettevalmistavat südamevalu". 5. Omaksvõtt- Võtavad tulekul oleva surma omaks. Harilikult mitteemotsionaalsed ja mittekommunikatiivsed. Lein. 4 kurvastamise staadiumi. Need pole seotud sellega, mida surev inimene kogeb enne surma. 1. Shokk, eitus, uskmatus. Mõni päev, venides mõnikord kuude pikkuseks. 2. Depressiooon. 5 päeva kuni aasta. 3. Leppimine surma paratamatusega. 4. Uue identiteedi ülesehitamine. KOKKUVÕTTE Vanaduses inimesed peavad ületama 3 kriisi · Esimene nendest sõlmite sisse ümberhindlus, millistele paljudel inimeste vahetult lahkumiseni pensionile jääb peamine.
naiivne kui uskuda, et see on eksimise sünonüüm. Mõtte või tegevuse paikapidavust ei määra mitte see, kas enamik sellesse usub või hoopis hurjutab, vaid kas see allub loogikareeglitele. Sokratese võisid hukka mõista kohtunikud, kuid see ei pruukinud tõestada seda, et ta on eksinud. Sokrates asus surmale vastu kindla rahumeelsusega, samas kui tema kaaslased halastamatult nutsid. Filosoof anus sõpru, et nad lõpetaksed selle kurvastamise ja maha rahuneksid. Kõik pealtvaatajad olid valust pinges, samas kui Sokrates oli ainus, kes ei olnud murtud. Ta oli kõigest sellest üle ning ei põigelnud vastu paratamatusele. Epikuros sündis 341.aastal eKr Samose saarel, paar miili Väike-Aasia läänerannikust. Epikuros ei sarnanenud teiste temaaegsete filosoofidega ning see mis ta filosoofiat selgelt teistest eristab, on meeleliste naudingute olulisuse rõhutamine. Ta on öelnud: ,,Nauding on
2. Viha- teiste, arsti, jumala peale. Miks mina? 3. Tingimine surija püüab mõelda surma edasilükkamise teedest. Võivad pühendada usule. Paluvad näha näiteks lapselapsi. 4. Depressioon- jõuavad arusaamisele, et tingimine kasutu. Kogevad oma surma "ettevalmistavat südamevalu". 5. Omaksvõtt- Võtavad tulekul oleva surma omaks. Harilikult mitteemotsionaalsed ja mittekommunikatiivsed. Kõik inimesed ei koge kõike staadiume ühtemoodi. Lein. 4 kurvastamise staadiumi. Need pole seotud sellega, mida surev inimene kogeb enne surma. 1. Shokk, eitus, uskmatus. Mõni päev, venides mõnikord kuude pikkuseks. 2. Depressiooon. 5 päeva kuni aasta. 3. Leppimine surma paratamatusega. 4. Uue identiteedi ülesehitamine. Eutanaasia. Tapmine halastusest. Praktiseriti juba Vanas Kreekas.Teadalevatest tuntuim Sigmund Freud. 1. Aktiivne eutanaasia. 2. Passiivne eutanaasia seisneb selles, et tuleb loobuda elu säilitamisest.
Tihti on nad targa kaalu kahjustamata voolanud nii mõõdukalt, et neis ei puudunud ei inimlikkus ega väärikus. Kordan: saab järgida loomust kõlbelist tõsidust säilitades. (21) Olen näinud oma lähedasi matmas auväärseid inimesi, kelle nägudelt kiirgas armastus, mis oli vaba vähimastki näitlikkusest; polnud midagi peale selle, mida põhjustavad tõelised tunded. Mingi sündsus on nõutav ka kurvastamise puhul. Tark peab sellest kinni pidama, ja nagu muudeski asjades, nii peab ka pisaraist ükskord küll saama; nii rõõmul kui kurbusel üle ääre voolata lasevad arutud. Rahuliku meelega tuleb taluda paratamatust. (22) Kas juhtus siis midagi usutamatut, midagi uut? Kui paljude jaoks värvatakse praegu peielisi, kui paljudele ostetakse surirüüd, kui paljudel tuleb leinata pärast sinu leina? Iga kord, kui mõtled, et ta oli
mitteinimese elu võtmise pärast. Asja tuum peitub aga järgnevas: kui maag on oma nime vääriline, on ta piisavalt osav vabastamaks vajaliku jõu omaenese kehast selle asemel, et kasutada tõrgest ja vääritut ohvrit. Vastupidiselt kõigile kehtivatele maagiateooriatele ei toimu jõu vabanemine mitte verevalamisel, vaid olendi agooniahoogudel. Samasugune bioenergia vallandumine toimub ükskõik milliste emotsioonide ekstreemse kulminatsiooni, näiteks orgasmi, pimeda viha, surmahirmu, kurvastamise ja muu taolise korral. Vabal tahtel on neist lihtsamini kättesaadavam orgasm ja raev, samuti kurbus. Teadupärast on kaks pidevalt käepärast olevat emotsiooni (orgasm ja raev) kristlaste poolt inimeste alateadvusesse maetud kui patused. Seega pole ime, et valged maagid tundeid summutada püüdes vaevaliselt ringi koperdavad ja oma süütunnet enesega kui veskikive kaasas lohistavad! Maagide praktiseeritav absurd vajaduses tappa süütu elusolend rituaali haripunktis on ilmselt
annaabi.ee 
