protsentides teatud ajaperioodi kohta. 11. Valuutakursid ja seosed nende vahel, ristkursid Valuutakursiks nimetatakse ühe valuuta hinda teises valuutas. Valuutavahetustehingutes annavad pangad kaks noteeringut: ostu- ja müügikursi. Olenemata sellest, kas kasutatakse otsest või kaudset noteeringut, nimetatakse madalamat kurssi alati ostukursiks ning kõrgemat müügikursiks. Ostu- ja müügikursi vahet nimetatakse kursivaheks ehk spreadiks Ristkurss valuutakurss, mis on leitud kahe teise valuutakursi järgi. 1 = 1,1129 USD 1 = 64,5335 RUB 1 = 0,8536 GBP Brent oil = 52,61$ 12. Pariteetsustingimused (ostujõu, intressimäärade kaetud ja katmata) Pariteetsus võrdsuse (samaväärsuse) situatsioon. Pariteetsus võib esineda erinevas kontekstis, kuid see tähendab alati, et kaks asja on võrdsed (euro ja dollari pariteet tähendaks:
· fikseeritud vahetuskursi (püsikurss) puhul määrab riigi keskpank kodu- ja välisvaluuta vahelise vahetussuhte. Tehingu iseloom · ostukurss on kurss, millega pank ostab mingit kindlat valuutat teistelt majandussubjektidelt; · müügikurss on kurss, millega pank müüb majandussubjektidele mingit kindlat valuutat; · keskkurssi kasutatakse keskpanga ja kommertspankade vahelistes valuutatehingutes. Müügi- ja ostukursi vahet nimetatakse kursivaheks e. spread'iks. Tehingu objekt · sularahakurss on kurss, millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha; · deviisikurss (ülekandekurss) võetakse aluseks siis, kui on tegu nn. arveldusrahaga (näiteks nõudmised välisvaluuta suhtes, maksekorraldused). Noteerimise viis · Hinnanoteering e. otsene vahetuskurss: selle puhul noteeritakse välisvaluuta hind koduses valuutas · Mahunoteering e
välisvaluuta vahelise vahetussuhte. 2. Tehingu iseloom · ostukurss on kurss, millega pank ostab mingit kindlat valuutat teistelt majandussubjektidelt; · müügikurss on kurss, millega pank müüb majandussubjektidele mingit kindlat valuutat; · keskkurssi kasutatakse keskpanga ja kommertspankade vahelistes valuutatehingutes. Müügi- ja ostukursi vahet nimetatakse kursivaheks e. spread'iks. 3. Tehingu objekt · sularahakurss on kurss, millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha; · deviisikurss (ülekandekurss) võetakse aluseks siis, kui on tegu nn. arveldusrahaga (näiteks nõudmised välisvaluuta suhtes, maksekorraldused). 4. Noteerimise viis · Hinnanoteering e. otsene vahetuskurss: selle puhul noteeritakse välisvaluuta hind koduses valuutas (näiteks 1 DEM = 8 EEK);
3 dollarit. Eestis tegutsevad pangad noteerivad valuutasid tavaliselt otse ja kaudset noteerimist kasutatakse SRÜ riikide suhtes. Otsene noteerimine on levinud ka mandri- euroopas seevastu inglise pangad eelistavad kaudset noteerimist. Valuutavahetuses annavad pangad kaks noteeringud valuuta ostu- ja müügikursi, olenemata sellest, kas kasutatakse otse või kadset noteerimist nimetatakse madalamat kurssi alati ostukursiks ning kõrgemat müügikursiks. Ostu ja müügikursi vahet nimetatakse kursivaheks e. spreadiks. Kasutatakse veel ristkurssi, mis leitakse kahe erineva välisvaluuta kursi järgi. Hetketehingute kõrval kasutatakse sageli teistsuguseid valuutatehinguid, kuis valuutat ostetakse ja müüakse varem kindlaks määratud kursi järgi. Seega noteerivad pangad valuutade hetke ja tähtajakursse. Hetke ehk spotkursiks nimetatakse valuutakurssi, millega antud päeval antud valuutaga kaubeldakse. Tehingu tehnilist külge arvestades
annaabi.ee 
