erinevatele seadustele ja seaduse muudatustele. Realiseeruv läbi erinevate seaduste ja lepingute. Mida paremini vastavad need tüüplepingud erinevatele seadustele, seda parem. Üldrisk- seotud panga enese kui ka panga väliste asjaoludega. Pangavälised- panga olukord, seaduste olemasolu, seadusandlik baas, maksupoliitika. Pangasisene- personali pädevus, sobivus, lojaalsus. Üldine finantsjuhtimine riigis. Valuutarisk- tuleneb pangavarade ja kohustuste erinevast valuutastruktuurist ja kursimuutustest. Püütakse tasakaalustada kohustused ja varad ( erinevate valuutade lõikesse) Krediidirisk- Krediit on panga põhiline vara. Tuleneb eelkõige klientide tundmisest ja laenuportfelli kvaliteedist ( mida paremini pank tunneb oma vastaspoolt, analüüsib kliendi riske, seda paremini on tagatud ohtude vastu ). Kliendipoolt- tahtest kui ka suutlikkusest ( tahe võlg tagasi maksta), suutlikus majandusesituatsioonis toime tulla, laenuotsustus protsessi, õige hinnastus.
Iga tarnija kohta avatakse eraldi analüütiline konto, kuhu kantakse kõik ostutehingud ja tasumised tarnijale. Tarnijate lõikes peetakse arvestust iga saabunud arve ja selle tasumise kohta. Arveldused tarnijatega toimuvad ka välisvaluutas. Välisvaluutas fikseeritud vara arvestust peetakse Eesti Vabariigi vääringus, ümberhinnatuna tehingupäeval kehtiva Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 Eesti Panga valuutakursi järgi. Kursimuutustest tuleneva võlakohustuse suurenemine või vähenemine kirjendatakse muu ärikuluna või muu ärituluna. Võlad töövõtjatele Ajatöötasu saavatele töötajatele arvutatakse palka tööl oldud aja ja kuupalga alusel. Kui töötaja ei töötanud tervet kuud, jagatakse ametipalk antud kuu kalendaarsete tööpäevade arvuga ja korrutatakse tegelikult töötatud päevadega. Keskmine palk arvutatakse üldjuhul maksmise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kuu
või säilitamisest ei sõltu omakapitali hind (nõutav tulumäär); · investor võib ise luua endale sobiva dividendi- (osta-müüa aktsiaid) ja rahavoo. Silvia Kuusk Gordon-Lintner "varblane-peos"-teooria ("bird-in-the-hand" argument) Gordon-Lintneri (1962) seisukoht -- suured dividendid tôstavad aktsia hinda, sest: · dividenditulu väärtustatakse harilikult rohkem, kui tulu kursimuutustest (capital gain); · ettevõtte juhtkond saab kontrollida dividende, aga mitte aktsiate hindu; · investeor usub rohkem dividende. Maksueelistuse teooria (tax preference theory) Et dividendid on otseselt maksustatavad, siis eelistavad eelkõige suuremad aktsionärid kasumi reinvesteerimist, mis ühtlasi tähendab ka tulevaste rahavoogude ning kasumi kasvu. See aga omakorda annab põhjust aktsiate turuväärtuse suurenemisele.
annaabi.ee 
