õõnestab hinge. Üksikud seiklejad mõtlevad palju oma eemale jäänud perele, kodule ja sõpradele. Nad on nii lähedal südames, kuid samas nii kaugel, et tekib igatsus. Meenuvad ühe laulu refrääni sõnad: ,,igatsus pole süüdi, igatsus teeb head, igatsus annab teada- armastus meist inimese teeb". Muusika aitab tihti üksinduse vastu, kasvõi pisut. Igal ühel on omad meeli paitavad meloodiad, mis tõrjuvad kasvõi hetkeks välja kurjajuure või kurbuse pisarad. Need armastatud noodiread tekitavad vabastava ning rahuldava tunde, tänu millele võib taas naeratus näole ilmuda. Kas alati on üksindus kurjakuulutav ja ahastust tekitav? Vahel on isegi parem olla üksinda, et mõelda läbi kõik muret valmistav. Arutleda läbi see, mis on läbi elatud ning ehk üksindus on just see, mis annab jõudu vastu astumiseks raskustele. Tavaliselt üksi ja murest murtud olekus antud lubadused suudetakse ka ellu viia, sest just siis
õõnestab hinge. Üksikud seiklejad mõtlevad palju oma eemale jäänud perele, kodule ja sõpradele. Nad on nii lähedal südames, kuid samas nii kaugel, et tekib igatsus. Meenuvad ühe laulu refrääni sõnad: ,,igatsus pole süüdi, igatsus teeb head, igatsus annab teada- armastus meist inimese teeb". Muusika aitab tihti üksinduse vastu, kasvõi pisut. Igal ühel on omad meeli paitavad meloodiad, mis tõrjuvad kasvõi hetkeks välja kurjajuure või kurbuse pisarad. Need armastatud noodiread tekitavad vabastava ning rahuldava tunde, tänu millele võib taas naeratus näole ilmuda. Kas alati on üksindus kurjakuulutav ja ahastust tekitav? Vahel on isegi parem olla üksinda, et mõelda läbi kõik muret valmistav. Arutleda läbi see, mis on läbi elatud ning ehk üksindus on just see, mis annab jõudu vastu astumiseks raskustele. Tavaliselt üksi ja murest murtud olekus antud lubadused suudetakse ka ellu viia, sest just siis
Õnneks oli teoseid. Perls, Hefferline & Goodman. Gestalt Therapy (1951) andis oma tegevusele nime ja esitas selle põhitunnused: “... ei ole interpreteeriv, ei ole isikulooline, on eksistentsialistlikul alusel psühhoteraapia, kus siin-ja- praegu esmaseks keskendumispunktiks on teadlikolek.*” Isiksuse- kui ka häirete süstemaatiline teooria puudub. Seda üsnagi mõistetavalt, kuna süstematiseerimist nähakse “lahterdamise”, diagnoosimist “sildistamisena” - ja seesugusena kurjajuure ning ebahumaansusena. Küll nimetatakse aga mõned isiksuse arengu printsiibid: (Esiteks) on indiviididel kaasasündinud võime korraldada oma nägemisväli tähendust omavateks mustriteks (e. gestaltideks) - figuur vs. taust. Terve on inimene, kel figuuri taustaks ja tausta figuuriks ümberkujundamine libedalt läheb. Neurootilisteks e. düsfunktsionaalseteks peetakse indiviide, (a) kel see võime puudulik või (b) kes figuuri taustast üldsegi eristada ei suuda
annaabi.ee 
