Iga väärteo eest kantakse eraldi karistus. Pole oluline tahtlikus. Avaliku korra rikkumine (ebasündsus avalikus kohas, rahu rikkumine, vägivald jne): need teod on eraldi ka kvalifitseeritud, kui on avalikus häiritud, siis saab selle puhul kohaldada avaliku korra §. Oluline, mille vastu oli see suunatud. Kui on tegu osavõtu või kihutamisega (kaasaitaja) ehk kuriteoga...? Kui üks tegu hõlmab ennast nii väärteo tunnused ja kuriteotunnused ning on omaette koosseisud ja rikkumised, siis alatakse kuriteo koosseisu analüüsida. Tuleb kõigepealt juhtida sellega, et tegu on kuriteoga, hakkame vaatama, mis on selleks nõutav (objektiivne, subjektiivne). Tuleb hinnata mitte ainult selle ,,juhi" tegevust, kui ka teiste osaliste tegevus (kannatanu, inimesed ümbritseval). 2 korda ühtegi süütegu ei arutleda. Kui ei ole kuriteo koosseisu, siis alatakse väärteo koosseisu analüüsi
Erinevalt üksikutest menetlustoimingutest või kohtueelse menetluse raames koostatud määrustest ei ole KrMS §-s 228 sätestatu süstemaatilise ja teleoloogilise tõlgendamise pinnalt kohtueelne menetlus kui ajas kulgev nähtus tervikuna vaidlustatav ei KrMS VIII peatüki 5. jaos sätestanud uurimiskaebe- ega ka mistahes muus korras. Tulenevalt KrMS § 193 lg-s 1 ja § 194 lg-s 2 sätestatust alustatakse kriminaalasja kohtueelset menetlust, kui on ilmnenud kuriteotunnused. Kuriteokahtlused on kahtlused ühiskonnas asetleidvate kõige raskemate õiguserikkumiste kohta, mille põhjendatust saab kontrollida eranditult vaid kriminaalmenetluse vahendusel esialgselt kohtueelse menetluses ja vajadusel lõplikult sellele järgnevas kohtumenetluses. Kriminaalmenetluse alustamise kohtuliku vaidlustamise võimaluse puudumine on põhjendatud ka seetõttu, et ainuüksi