mitte ainult täiel määral kasutusse võetud, vaid ka uuritud. Diplomitöö eesmärk seisneb kuritegeliku käitumise formeerumise mehhanismi olemuse ja selleedasise väljenduse uurimises, viktiimsuse mõju uurimises õigusvastase käitumise väljendusele ja samuti viktimoloogiliste võimaluste uurimises kuritegude preventsioonis. Uurimistöö eesmärgi saavutamiseks on vajalik järgmiste ülesannete lahendamine: 1. Anda kaasaegse kriminaalse viktimoloogia määratlus. 2. Uurida kuriteoohvri isiksust ja kirjeldada tema viktiimse käitumise kujunemist. 3. Uurida kuriteo toimepanemist stimuleerivate motivatsioonide liike, samuti analüüsida nende tekke põhjusi. 4. Määrata kuritegude ennetamise meetmed viktimoloogilisel alusel. Diplomotöö hüpoteesiks on väide, et kuritegelikkuse ennetamine on palju tulemuslikkum kui kuritegelikkuse resultaadega töötamine. Seoases sellega rõhutatkse vajadust mõjutada mitte
Kriminaalmenetluse puudumine võib olla EIÕK artikli 13 rikkumine. (EIK, A vs. Horvaatia, nr 55164/08, 14. oktoober 2010, punktid 78 ja 87.) Üksnes juurdepääsust kriminaalkohtusüsteemile ei piisa; riik peab ka tagama, et see süsteem toimib tõhusalt. (EIK, M.C. vs. Bulgaaria, nr 39272/98, 4. detsember 2003, punktid 150151.) Kui seadus võimaldab süüdistataval näiteks kasutada liiga avaraid kaitsemeetmeid, ei pruugi kriminaalõigus tõhusalt kaitsta kuriteoohvri õigusi. (EIK, A. vs. Uhendkuningriik, nr 100/1997/884/1096, 23. september 1998, punkt 24). Kuigi EIÕK artiklis 6 ei käsitleta otseselt kuriteoohvrite olukorda, tuleb õiglase kohtumenetluse põhimõtte kohaselt vajaduse korral tunnustada kuriteoohvrite õigusi ning viia need tasakaalu kaitseõigustega. (EIK, Doorson vs. Madalmaad, nr 20524/92, 26. märts 1996, punkt 70; EIK, Y. vs. Sloveenia, nr 41107/10, 28. mai 2015. Kaasused: 1. ,,Ta ise kukkus!"
annaabi.ee 
