aastal oli Edgar Savisaar Eesti siseminister 1995. aasta 22. septembril puhkes Eestis nn lindiskandaal, kus Savisaart süüdistati tollase peaministri Tiit Vähi ning tollase Reformierakonna juhi Siim Kallase poliitiliste konsultatsioonide salajases lindistamises pärast 1995. aasta parlamendivalimisi. Savisaar eitas süüdistusi, vastutse võttis enda peale Savisaare tollane abiline Vilja Laanaru, kellega ta hiljem abiellus. 1996. aasta suvel lõpetati alustatud kriminaalasi kuriteokoosseisu tunnuste puudumisel. 13. aprillist 2005 kuni 5. aprillini 2006 oli Savisaar Andrus Ansipi esimeses valitsuses majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ministrina pani ta aluse Arengufondile. Edgar Savisaar sündis 31. mail 1950. aastal Harku vanglas, kus ta ema hobusemüügi pärast karistust kandis.
seisukohale, et ÜHE RASEDUSE KATKESTAMISEKS ON VAJALIK ÜKS RASEDA NÕUSOLEK. · Raseda õigused on kaitstud seeläbi, et tal on alati võimalus ümber otsustada. Kuigi antud kaasuses võttis arst patsiendilt selle võimaluse ära, rikkudes tema kui raviarsti kohustust selgitada patsiendile tema olukorda, oli maakohtu arvates tegemist ainult · ARSTIEETIKA RIKKUMISE JA MITTE KURITEOKOOSSEISU TUNNUSTELE VASTAVA KÄITUMISEGA. Aborti läbiviinud arstil oli alust arvata, et patsient on antud raseduse katkestamiseks oma nõusoleku andnud. Seega ei olnud tegemist otsese tahtlusega ja arst ei pannud antud tegu toime ebaseadusliku abordina. 6 Ringkonnakohtu otsus · Ka ringkonnakogus leidis, et kuni patsient ei ole oma kord juba antud nõusolekut tagasi võtnud, ei saa rääkida operatsioonist patsiendi tahte vastaselt.
kui sotsiaalne massnähtus. Kuritegevust iseloomustavad struktuur, dünaamika, seisund ja teised seaduspärasused. Tegelik kuritegevus jaguneb teatavaks saanud ja teadmata jäänud kuriteod, registreeritud ja registreerimata kuriteod, lahendatud ja lahendamata jäänud kuriteod. Kuritegu on ühiskonnaohtlik, kriminaalseaduses määratletud ja kriminaalkorras karistatav tegu. Võim öelda, millised teod on kuriteod ja millised mitte, kuulub riigile. Kuriteokoosseisu tuvastamine kuulub kohtu, prokuratuuri ja uurimisorganite pädevusse. · Riigi või ühiskonna vara vastased kuriteod on näiteks riigi või ühiskonna vara salajane või avalik vargus. · Isikuvastased kuriteod on näiteks tapmine ja kehavigastuste tekitamine. · Kodaniku poliitiliste ja tööalaste õiguste vastased kuriteod on näiteks valimisõiguse teostamise takistamine. · Kodaniku isikliku vara vastased kuriteod on võõra isikliku vara isiklikuks
" USA karistas, Eesti säästisNiedre toob näiteks Roman Valdma juhtumi, kes värbas koos kahe kaasosalisega aastatel 1999-2003 naisi Eestist USA-sse massaazisalongidesse tööle. Seal sunniti neid vägivalla abil seksikaubandusse. Kui Valdma Bostonis kinni võeti, määrati ta maksimaalseks kolmeks aastaks vangi, lisaks nõuti ligi miljon krooni trahvi ning konfiskeeriti mehe korter ja auto. Seevastu tema Eestis kinni peetud abilised pääsesid karistuseta. Kohtuasi nende vastu lõpetati kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Politsei juhtivinspektor Enrik Luts tõdeb probleemi. "See tähendab, et meil pole otseselt registreeritud riigisiseseid inimkaubandusjuhtumeid," ütles Luts. "Neid ilmselt ikka on, aga me ei saa sada protsenti väita, et see on suur või väike probleem, sest statistika puudub." Seadus oleks Lutsu sõnul vajalik, sest annaks politseile piirid, millele tugineda. Kõik asjad ei lähe
Skandaal sai alguse AS-i S.I.A. ruumides toimunud läbiotsimise käigus leitud helikassettidest, millele olid jäädvustatud poliitikute omavahelised vestlused. Lindiskandaali tagajärjel KMÜ ja Keskerakonna koalitsioonivalitsus kukkus ning KMÜ valis uueks koalitsioonipartneriks Reformierakonna. Savisaar eitas süüdistusi, vastutuse lindistamise eest võttis enda peale Savisaare tollane abiline Vilja Laanaru, kellega Savisaar hiljem abiellus. 1996. aasta suvel lõpetati kriminaalasi kuriteokoosseisu tunnuste puudumisel. 8 7. detsembril 1995 valis Eesti Ajakirjanike Liidu täiskogu Edgar Savisaare kõige ajakirjandusvaenulikumaks avaliku elu tegelaseks. Kuigi pärast lindiskandaali väitsid mõned väljaanded, et Savisaare tagasiastumine siseministri ja Keskerakonna esimehe ametikohalt tähendab tema kui poliitiku karjääri lõppu , ei ole Savisaar midagi seesugust ise kunagi väitnud. Pärast mõnekuust eemalolekut naasis Edgar
kuritegude kogum kui sotsiaalne massnähtus. Kuritegevust iseloomustavad struktuur, dünaamika, seisund ja teised seaduspärasused. Tegelik kuritegevus jaguneb teatavaks saanud ja teadmata jäänud kuriteod, registreeritud ja registreerimata kuriteod, lahendatud ja lahendamata jäänud kuriteod. Kuritegu on ühiskonnaohtlik, kriminaalseaduses määratletud ja kriminaalkorras karistatav tegu. Võim öelda, millised teod on kuriteod ja millised mitte, kuulub riigile. Kuriteokoosseisu tuvastamine kuulub kohtu, prokuratuuri ja uurimisorganite pädevusse. · Riigi või ühiskonna vara vastased kuriteod on näiteks riigi või ühiskonna vara salajane või avalik vargus. · Isikuvastased kuriteod on näiteks tapmine ja kehavigastuste tekitamine. · Kodaniku poliitiliste ja tööalaste õiguste vastased kuriteod on näiteks valimisõiguse teostamise takistamine. · Kodaniku isikliku vara vastased kuriteod on võõra isikliku vara isiklikuks
kaasosalisega värbas aastatel 1999-2003 naisi Eestis USA-sse massaazisalongidesse tööle. Seal aga sunniti neid naisi vägivalla abil seksiärisse. Kui Valdma Bostonis vahistati, määrati talle 3-aastane vanglakaristus. Lisaks nõuti temalt ligi miljon krooni trahvi ning konfiskeeriti tema korter ja auto. Seevastu tema Eestis kinni peetud abilised pääsesid ilma igasuguse karistuseta. Kohtuasi nende vastu lõpetati kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Ka politsei juhtivinspektor Enrik Luts on seisukohal, et seadus inimkaubanduse kohta oleks vajalik, sest see annaks politseile piirid, millele tugineda (Laev 2005). Justiitsministeerium aga ei ole pressiesindaja Kristi Künnapase sõnul nõus hinnanguga, et seaduselünga tõttu saavad inimkaubandusega tegelejad kergema karistuse. Karistusseadustik näeb orjastamise eest, millel on inimkaubanduse ilmingud, ette maksimaalkaristusena 12-aastase vangistuse
I.A. ruumides toimunud läbiotsimise käigus leitud helikassettide põhjal, millele olid jäädvustatud poliitikute omavahelised vestlused. Sellest sai alguse nn lindiskandaal, mille tagajärjel KMÜ ja Keskerakonna koalitsioonivalitsus kukkus ja KMÜ valis uueks koalitsioonipartneriks Reformierakonna. Savisaar eitas süüdistusi, vastutuse lindistamise eest võttis enda peale Savisaare tollane abiline Vilja Laanaru, kellega Savisaar hiljem abiellus. 1996. aasta suvel lõpetati kriminaalasi kuriteokoosseisu tunnuste puudumisel ehk äraseletatult kõiges, mis uurimise käigus Edgar Savisaare suhtes kindlaks tehti, polnud midagi ebaseaduslikku. 7. detsembril 1995 valis Eesti Ajakirjanike Liidu täiskogu Edgar Savisaare kõige ajakirjandusvaenulikumaks avaliku elu tegelaseks Kuigi pärast lindiskandaali väitsid mõned väljaanded, et Savisaare tagasiastumine siseministri ja Keskerakonna esimehe ametikohalt tähendab tema kui poliitiku
1946. Õiguse kolman- da Reichi juhtide üle kohut mõista omistasid liitlased vastavasisuliste rahvusvaheliste kokkulepete puudumisel endale ise. Selleks koostati ja võeti 8. augustil 1945 vastu Rahvusva- helise Sõjatribunali Harta, millele kirjutasid alla USA, Suurbritan- nia, Prantsuse Vabariigi ja NSV Liidu valitsused ja mis koostajate kinnitusel sisaldas seni kirjapan- emata rahvusvahelisi õigusi. Harta (art. 6-a) nägi ette kolm kuriteokoosseisu: sõjakuriteod, vallutussõja alustamine ja inimsusevastased kuriteod. Liitlaste väitel tulenes kohtupidamise õigus Saksamaa tingimusteta kapitulatsioonist. Et natsi Saksamaad (ja teljeriike) oli vaja karistada ka enne sõda tehtud kuritegude eest, siis tuli vastu võetud õigusnormidele anda tagasiulatuv jõud. Seda tehti Nürnbergi tribunali kohtuotsusega, millega tunnistati tagantjärel karistatavaks teod, mis on vastuolus tsiviliseeritud rahvaste hulgas kehtiva õiguse
sularahavoogudega võimaluse organiseeritud kuritegevuse arenguks ja kasvuks.9 Lisaks on narkootikumidel otsene mõju nende tarvitajatele, peamiselt HI-viiruse ja hepatiidi kiire leviku näol; narkootikumide tarvitamine toob ühiskonnas kaasa kaudseid mõjusid, seda nii ühiskonnale, ravikulutuste tõusmisena või sotsiaalse toimetuleku vähenemisena.10 Euroopa Nõukogu 25. oktoober 2004. aasta raamotsusega kehtestati miinimumnõuded ebaseadusliku uimastiäri kuriteokoosseisu ja karistuse kohta. Raamotsuses jäetakse reguleerimata teatavat liiki isikliku tarbimisega seotud juhud, mille kohta nõukogu ei anna liikmesriikidele juhiseid ning suuniseid, kuidas neid oma siseriiklikus õiguses reguleerida. Seda teed on mindud ka Eesti õiguses, kus tarbimine ei ole kriminaliseeritud, ehk peamine rõhk on pandud narkootiliste ainete varustajate ja turustajate tegude vastu võitlemiseks. 7 Informing America's Policy on Illegal Drugs: What We Don't Know Keeps Hurting Us
2) ettevaatamatu tegu on kuriteona karistatav vaid siis, kui seadus näeb ette selle eest vastutuse; 3) tegu on tahtlikuna käsitletav ka siis, kui süüteokoosseis eeldab tahtlust ja tagajärje suhtes peab piisavaks ettevaatamatust; 4) tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne; ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus ning, et 5) väärtegude toimepanemisel ei ole oluline subjektiivsete tunnuste (hooletuse ja kergemeelsuse) eristamine. Kuriteokoosseisu olemasolu või selle puudumist hinnatakse selle järgi: 1) kas teol (tegevusel või tegevusetusel) esinevad karistusseadustiku eriosas kirjeldatud teo tunnused, sest karistusseadustik annab kuritegude ammendava loetelu; 2) kas teo toimepanemisel esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu (näiteks hädakaitse- või hädaseisund, kohustuste kollisioon või mõni muu õigusvastasust välistav asjaolu);
Ettevaatamatu tegu on seevastu on juhtunud nö kogemata ettevaatamatuse või hooletuse tagajärjel. Süüteokoosseisu koostades peab rangelt jälgima teo toimepanija olukorda ehk kas ta on süüdiv, kas tal võis olla hädaseisund jne. Kuriteona karistatav on üldiselt vaid tahtlikult toimepandud tegu. Ettevaatamatu tegu on karistatav, kui seadus näeb ette selle eest vastutusele võtmise. Inimest ei saa süüdi tunnistada juhul kui tema tehtud eksimus oli vältimatu. Kuriteokoosseisu hindamise kriteeriumid:8 1) Kas teol on teo tunnused, mis on kirjeldanud karistusseadustiku eriosas. 2) Kas esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu(näiteks hädakaitse) ja kas isik on süüdi selles. 3) Kui puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud, on siiski vaja hinnata kas seda ebaõiget käitumist saab isikule süüks panna lähtuvalt sellest, kas isik oli süüvõimeline, süüdiv, milline oli isiku vaimne seisund jne.
Mitu meditsiinieksperti, kes olid kaebaja läbi vaadanud, tuvastasid mitmesuguseid väiksemaid vigastusi. 24. juunil ja 1. juulil 1983 kuulas eeluurimiskohtunik kaebaja seoses nende kaebustega üle. 20. märtsil 1985 tunnistas kassatsioonikohus kõik eelnenud uurimistoimingud tühiseks, põhjendades, et neid kasutanud kohtunikul puudus pädevus, ning määras asja käsitlema Bordeaux' eeluurimiskohtuniku, kes 23. juunil 1987 tegi otsuse kuriteokoosseisu puudumise kohta. Pärast apellatsioonkaebuse esitamist määras Bordeaux' apellatsioonikohtu süüdistuskoda 3. novembril 1987 asja täiendava uurimise, kuid 12. juulil 1988 kinnitas lõpuks eeluurimiskohtuniku otsuse asja lõpetamise kohta. Kassatsioonikohus jättis edasikaebuse 6. veebruaril 1989. aastal rahuldamata. Kaebus esitati Komisjonile 10. märtsil 1987 ja see tunnistati vastuvõetavaks 13. märtsil 1990. Pärast asjatuid püüdlusi saavutada sõbralik kokkulepe koostas Komisjon 11
tähelepanuta kuriteokahtlust ilmselgelt välistavad faktilised või õiguslikud aspektid. Uurimistoimingu tegemise eelduseks oleva kuriteokahtluse puudumise äratuntavust tuleb hinnata ex ante, mitte aga ex post, nagu kassaatorid seda teha soovivad. 61. KarS § 2981, mille tunnustel läbiotsimismääruse aluseks olevat P. Toobali ja E. T. tegu menetleti, jõustus aastal 2006. Läbiotsimiste ajal 2012. a jaanuaris puudus selle kuriteokoosseisu kohta sisuliselt kohtupraktika. Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-23-12 (1-10-16417), milles toodud materiaalõiguslikele seisukohtadele tuginedes prokuratuur hiljem kriminaalmenetluse mõjuvõimuga kauplemise osas lõpetas, tehti 30. aprillil 2012 ehk enam kui 3 kuud pärast kõnealuseid läbiotsimisi. Samas oli ajaks, mil P. Toobaliga seotud paikades läbiotsimisi toimetati, kriminaalasjas nr 1- 10-16417 tehtud Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu (jõustumata) otsused
Intellektuaalse omandi vastased kuriteo on sätestatud karistusseadustikus. Vastavate kuritegude eest karistatakse füüsilisi isikuid rahalise karistusega või vangistusega ning juriidilisi isikuid rahalise karistusega. Juriidilisi isikuid karistatakse kuriteo toimepanemise eest üksnes juhul, kui juriidilise isiku 41 Kurisoo, K, Kaur, V, Ant, P. Intellektuaalne omand. AS Äripäev, 2009, lk 163-165. 23 vastutus on konkreetse kuriteokoosseisu juures seaduses märgitud. Kuriteo asjaolude ilmnemisel toimetavad kriminaalmenetlust vastavalt oma pädevusele uurimisasutused (nt politseiamet ning maksu- ja tolliamet) ja prokuratuur, viimane juhib ka kohtueelset menetlust. Kohus võib kuriteo eest mõista füüsilisele isikule rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära. Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel
kuriteokoosseisule vastav õigusvastane tegu. Kihutamise vormide näidisloeteluna on ilmselt jätkuvalt võimalik mainida nii veenmist, äraostmist, nn kuriteo tellimist, jms ning ka sundi, kui isik ei satu selle tagajärjel hädaseisundisse. Kui isikul on juba väljakujunenud oskus panna toime kuritegu, siis selle otsuse tugevdamist käsitletakse tavaliselt kaasaaitamisena. 9.3.2. Kaasaaitamine Kaasaaitamine on kuriteokoosseisu realiseerimisega mitte vahetus, vaid vahendlikus põhjuslikus seaoses. Seadus eristab füüsilist, ainelist ja vaimset kaasaabi. Ka siin võib olla tegemist suvalise teoga, mille seaos põhiteoga tuleb igakordselt tuvastada. 9.4. KrK mõttes organisaatori tegevuse kvalifitseerimine karistuseadustiku järgi KarS-is on peetud vajalikuks loobuda Saksa eeskujul eraldi kuriteo organiseerimise kui osavõtu vormi kriminaliseerimisest. See on vast silmatorkavaim täideviimist ja osavõttu puudub
Otsus uurida Küsimus kriminaalmenetluse alustamisest. Kriminaalmenetlus algab esimesest menetlustoimingust. Kriminaalmenetluse alustamisest tuleb teavitada prokuratuuri. Esimeseks menetlustoiminguks ongi prokuratuuri teavitamine. Kui kriminaalmenetlust ei ole, ei saa jälitada, läbi otsida jne. Kriminaalmenetluse algatamiseks on vaja kriminaalmenetluse alust ja ajendit. Ajendiks on sündmus – kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave. Aluseks on kuriteokoosseisu esinemine ajendis. 3-1-1-129-13 (Sukles) in dubio pro duriore – sh kahtlased süttimised, surmajuhtumid jne. Kas igasuguse kahtluse korral saab menetlust alustada? 3-1-1-56-05. Kriminaalmenetluse alustamine - Legaliteedi põhimõte – alustamine peab olema seaduslik? Õiguslik alus - Alustab uurimisasutus või prokuratuur. - Esimene menetlustoiming, seal hulgas prokuratuuri teavitamine või kahtlustatava
vms Süüteo subjektiivsete tunnuste hindamisel tuleb silmas pidada: -tavaliselt on kuriteona karistatav vaid tahtlik tegu -ettevaatamatu tegu on kuriteona karistatav vaid siis kui seadus näeb ette selle vastutuse -tegu on tahtlikuna käsitlev ka siis kui süüteokoosseis eeldab tahtlust -tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne;ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus -väärtegude toimepanemisel ei ole oluline subjektiivsete tunnuste eristamine Kuriteokoosseisu olemasolu või selle puudumist hinnatakse selle järg: -kas teol esinevad kar seadustiku eriosas kirjeldavad teo tunnused -kas teo toimepanemisel esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu ja kas isik on süüdi selles -kui õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, siis on tegemist küll seaduss õigusvastasena kirjeldatud teoga, kuid on vaja hinnata kas seda ebaõiget käitumist saab isikule ette heita. Õigusvastasust välistavad asjaolud: -hädakaitseseisund -hädaseisund
Väikelapsed võivad olla ka ohu tekitajad, nad võivad olla nii kaitstavad kui vallatavad. Kõik autojuhid on valvegrandid, peavad hoidma oma autot nii, et see ei tekiks mingisugust kahju. Mõiste:ingerents- olukord, kui keegi tekitab ise mingisuguse ohu siis tuleneb kohustus seda ohtu ka likvideerida. Teatud juhtudel on see põhimõte leidnud käsitlust. nõutava teo tegemata jätmine: peab olema tegemist konkreetse ja vastava kuriteokoosseisu olulise tegevusega ning seda tegevust peab saama objektiivselt eeldada. Tegevusetus ei saa seisneda mittemidagi tegemises vaid tegevusetuses süüdimõistmine eeldab seda, et näidatakse ära konkreetne tegu, mida see isik oleks pidanud tegema. Tuleb ära näidata, mida inimene oleks pidanud selles konkreetses teos tegema. toimingud peavad olema sellised, mida antud juhul võis antud konkreetselt isikult eeldada ehk nõuda
Seejärel tuli ruumi professor ning katkestas tüli pealtnägijad osalesid tunnistajatena. Analüüsist selgus, et ükski ütlus ja seletus ei olnud vigadeta. Sellest eksperimendist kasvas välja omaette valdkond tunnistajate ütluste analüüs. Moderne kaasaegne õiguspsühholoogia sai just alguse ütluste eksperimentaalsest uurimisest. Tehti ka teisi eksperimentaalseid katseid. 1904. Wertheimeri programmartikel, kus kasutati esimest korda väljendit kuriteokoosseisu psühholoogiline diagnostika kas süüdioleva katsealuse teadvuses on mingisugused kokkupuuted toimepandud kuriteoga? 1921. aastal võeti kasutusele esimene eksperimentaalne polügraaf. Wilhelm Wundt W. Wundt oli saksa füsioloog, filosoof ja psühholoog, keda loetakse üheks eksperimentaalse psühholoogia rajajaks. Nimelt asutas ta 1879. aastal Leipzigi ülikooli juurde esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. Ta arvas, et teaduspsühholoogia peab sisaldama
Süüteo subjektiivsete tunnuste hindamisel tuleb silmas pidada: -tavaliselt on kuriteona karistatav vaid tahtlik tegu -ettevaatamatu tegu on kuriteona karistatav vaid siis kui seadus näeb ette selle vastutuse -tegu on tahtlikuna käsitlev ka siis kui süüteokoosseis eeldab tahtlust -tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne;ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus -väärtegude toimepanemisel ei ole oluline subjektiivsete tunnuste eristamine Kuriteokoosseisu olemasolu või selle puudumist hinnatakse selle järg: -kas teol esinevad kar seadustiku eriosas kirjeldavad teo tunnused -kas teo toimepanemisel esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu ja kas isik on süüdi selles -kui õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, siis on tegemist küll seaduss õigusvastasena kirjeldatud teoga, kuid on vaja hinnata kas seda ebaõiget käitumist saab isikule ette heita. Õigusvastasust välistavad asjaolud: -hädakaitseseisund -hädaseisund
Ei ole kahtlust selles, et § 298 koosseisu tõlgendamisel tuleb arvestada kõiki § 294 tunnuseid, sest vastasel juhul asetuks küsimärgi alla ka näiteks see, kas § 298 peab silmas altkäemaksu saajana ametiisikut või mitte, jms. Ülaltoodud seisukoha poolt räägib ka asjaolu, et vastasel juhul oleks kahjustatud põhimõttest nullum crimen nulla poena sine lege tulenev määratletustingimus – kuriteokoosseisu tunnused peavad olema kirjutatud seaduses (lex scripta) täpselt 31 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus 17. juunil 1997.a. nr. 3-1-1-70-79 M.M. kriminaalasjas KrK § 15 lg 2 - § 165 lg 1 järgi. - RTIII, 01. august 1997, 23, 24 32 Sama seisukoht on ka ENSV KrK kommentaarides - § 165 komm 1a 23 määratletud (lex stricta). Asjaolu, et §-s 298 see nii ei ole, ei anna veel alust eeldada § 298
, lk 140 5 140, op. cit., lk 142 120 selle õigusharu teoreetilisi allikaid tundma õppides ja neid meie õppeaine käsitustega 1 võrreldes mitte hämmingusse sattuda. Prof O.E.Taranovski selgitab: seda terminoloogilist erisust põhjendatakse järgmisega. Kriminaalõiguse normi hüpoteesis määratletakse kuriteokoosseis, aga dispositsioonis selle sooritamise eest mõistetav karistus. Hüpoteesis ehk kuriteokoosseisu kirjelduses sisaldub aga varjatud vormis ka üldise iseloomuga korraldus (resp keeld! J.L.) mis kohustab kõiki ja igaüht (!: J.L.) hoiduma sellisest teost. Seepärast normi esimest osa ehk õiguspärase käitumise korraldust nimetataksegi kriminaalõiguse teoorias mitte hüpotees vaid dispositsioon. Juristide tehnilises (resp erialases; J.L.) mõistepruugis nimetatakse sanktsiooniks mittekasuliku (ebasoovitava) tagajärje saabumist õiguserikkujale kuriteo sooritamise eest
annaabi.ee 
