kuriteo eest (§ 3lg 5) 6. Karistusõiguslik teo mõiste ja seda välistavad asjaolud karistusõiguslik tegu tähendab ühte kindlat delikti (vargus KarS § 199 mõttes, tapmine KarS § 113 7. Lõpule viidud tahtliku süüteo mõiste Lõpuleviidud kuritegu on tegu millega kurjategija saavutab oma kuritegeliku eesmärgi (tapmise puhul inimese surm, varguse puhul mingi võõra asja enda valdusse võtmine jne ). Kuriteokatsega on tegu, kui kurjategija teeb küll kõik endast sõltuva kuritegeliku eesmärgi saavutamiseks, kuid temast mittesõltuvatel asjaoludel soovitud tagajärge ei saabu (relvastatud mõrva kavandaja laseb mööda või ainult haavab ohvrit ja rohkem laskemoona tal pole või sillalt vette visatud ohver ujub välja jne jne jne). 8. Süüteokatse ja selle piiritlemine lõpuleviidud kuriteost § 25. Süüteokatse (1) Süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele.
KarS § 16 tuleb tahtluse all mõista nii kavatsetust, otsest kui ka kaudset tahtlust. Kui senises õiguspraktikas Eestis valitses seisukoht, et katset saab panna toime ainult otsese tahtlusega siis KarS näeb ette katse toimepanemise võimalikkuse ka kaudse tahtlusega. 8.2.2. Objektiivne koosseis 23 Erinevalt subjektiivsest küljest on kuriteokatsega tegemist üksnes siis, kui mõni süüteokoosseisus olev objektiivse külje element puudub. Enamasti on katse puhul arvatud, et saabumata jääb tagajärg, nt surm tapmiskatse puhul. Tegelikult on lõpuleviidud süütegu välistatud ka mistahes muus koosseisu objektiivse külje tunnuse puudumisel. 8.3. Katse osavõtu ja kaastäideviimise korral Sellest hetkest, mil põhitäideviija on ületanud süüteokatse alguse piiri, on karistatavad ka nii süüteokatsetele kihutamine kui kaasaaiatamine
annaabi.ee 
