igaühe vabadust ilma segamiseta teiste isikutega infot vahetada. Riigil ei ole ilma seadusliku aluseta õigus sekkuda isiku sõnumi- või kirjavahetusse, nende sihtkohta jõudmist takistada, samuti on kaitstud e-maili või muud Interneti teel saadetavad kirjad. Õigus kehtib ka kinnipeetavate isikute puhul. Korrespondentsi saladust võib piirata vaid väga erandlikel juhtudel ning kohtu loal, kas kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks. Tingimustel, et kuriteokahtluse olemasolu on põhjendatud ning tegu on raske kuriteoga. Pealtkuulamine peab olema seotud mingi konkreetse kahtlusega ning hädavajalik ehk muude vahendite abil ei ole võimalik kuritegu või tõde avastada. Antud toiming peab toimuma ka piiratud ajaperioodi jooksul. Kinnipeetavate sõnumite saatmise vabadusse võib riik sekkuda samuti üsna erandlikult. Näiteks kui on vaja takistada keelatud ainete toimetamine kinnipidamisasutusse.
Korrespondentsi saladus kehtib kõigi isikute suhtes, seega on salajase kirjavahetuse pidamise õigus ka näiteks kinnipeetavatel. Korrespondentsi saladust võib piirata vaid kohtu loal kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluse tõe väljaselgitamiseks. Pealtkuulamine ning muud jälitustoimingud. Igasugune vestluste, sh telefonivestluse pealtkuulamine riivab intensiivselt korrespondentsi saladust. EIK (Euroopa Inimõiguste Kohus) nõuded telefonivestluse pealtkuulamiseks: 1.Põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu, kusjuures tegemist peab olema raske kuriteoga. 2.Pealtkuulamine peab olema seotud mingi konkreetse kahtlusega. 3.Pealtkuulamine peab hädavajalik, st kuritegude tõkestamise või tõe väljaselgitamiseks ei ole võimalik kasutada muid vahendeid. 4.Pealtkuulamine peab toimuma piiratud ajaperioodi jooksul ning see peab olema allutatud rangetele menetlusnõudmistele. Kinnipeetavate korrespondents. Kinnipeetavatel on õigus suhelda väljaspool kinnipidamisasutust viibivate isikutega
Esinesid tõepärased andmed, et üks isik on teist löönud ning teada oli ka konflikti pealt näinud politseitöötaja, kes oli kirjalikult fikseerinud konflikti osapoolte andmed ja kes võis tunnistajana toimunut kirjeldada. Kui kohtuotsuse tegemisel tuleb in dubio pro reo põhimõttest lähtudes tõlgendada kahtlused süüdistatava kasuks, siis KrMS §-s 6 sätestatu nõuab, et kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtuda in dubio pro duriore põhimõttest, tõlgendades iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks. 10. Kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõtte piiranguteta toimimine kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel kajastab seadusandja õiguspoliitilist otsustust, mida ei saa kriminaalmenetluse praktikas korrigeerida lähtudes näiteks sellest, kas kuriteotunnustega tegu on toime pandud ööklubi vahetus läheduses või sellest eemal. Nõustuda ei saa kaitsjatega ka selles, et kannatanu kuriteokaebuse puudumine võiks
või lähikondlaste kohta käiv või neid mõjutav otsus). Lisaks ei ole kohus erapooletu, kui ta on varem lahendatava asja kohta andnud arvamusi. 92. Kohtuniku sõltumatuse tagatised Ei ole osalenud selle asja lahendamisel prokuratuuris või uurimisorganites ega tegutsenud kohtunikuna asja eelmenetluses. Mitte kõik eelmenetluse toimingud (nt vahistamisloa admine), oluline on otsuste sisu ja ulatus (nt hinnangute andmine kuriteokahtluse põhjendatusele). 93. Nimetage kolm õigusemõistmise põhiseaduslikku põhimõtet Õigus avalikule kohtupidamisele, õigus viibida asja arutamise juures, menetlusosaliste võrdsus, edasikaebeõigus, õigus kiirele menetlusele. XI PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE 94. PS järelevalve seos õigusriiklusega PSJV tähendab järelvalvet selle üle, et riigi tegevus oleks ps-ga kooskõlas. Selle
ametivõimudele ebaõigeid andmeid eesmärgiga mitte paljastada enda kuritegu, järelikult ei saa sellise teo toimepanemise ohtu käsitada ka vahistamisalusena. Lisaks mainib riigikohus, et süüdistatava võimalik uue kuritegude toimepanemise oht peab olema põhjendatud kindlate asjaoludega. Põjenduse mõjukus peab olema vastupidises seoses toimepandava kuriteo raskusastmega. Riigokohus on lisaks märkinud, et võimalik on kuriteokahtluse põhjendatuse hindamisel tugineda muuhulgas ka asjaoludele, mida võiks nimetada vabatõendiks KrMS § 63 lg 2 mõttes. Aktsepteeritavaks tuleb pidada sedagi, kui kuriteokahtluse põhjendatuse hindamisel tuginetakse täiendavalt ka üldinimlikule, kriminalistikalisele ja kriminaalmenetluslikule kogemusele.35 EIK on oma lahendis Fox, Campbell ja Hartley vs. Ühendkuningriik jõudnud seisukohale, et vahistamise aluseks võib olla ka põhjendatud kahtlus olukorras, kus isiku süütegu pole veel
seadusega sätestatud juhtudel ja korras. Õigus vabalt ilma segamata teistele informatsiooni edastada. Riigil pole õigust saadetavaid sõnumeid kustutada,moonutada, tsenseerida ja nende sihtkohta jõudmist takistada. Kaitstud on ka e-maili teel ja interneti jututubades vahetatav info. Korrespondentsi puutumatusega on seotud kaks valdkonda: 1)Pealtkuulamine ja muud jälitustoimingud. Nõutav on kuriteokahtluse olemasolu,tegemist peab olema raske kuriteoga. Teiseks, pealtkuulamine ei tohi olla üldise iseloomuga info kogumine,peab olema seotud konkreetse kahtlusega. Kolmandaks,pealtkuulamine peab olema hädavajalik.Neljandaks, pealtkuulamine peab toimuma piiratud aja jooksul ja allutatud rangetele nõudmistele. 2) Kinnipeetavate korrespondents. Kinnipeetavatel on õigus suhelda väljaspool kinnipidamisasutust viibivate isikutega. Kaitstud on sõnumite vahetamine õiguskaitseorganite või kaitsjatega
annaabi.ee 
