Siiski tuleneb ka süüdistamismonopolist ja akusatsiooniprintsiibist prokuratuuri kohustus võtta vastu initsiatii- viotsuseid, sest süüdistuse esitamisest sõltub, kas isik üldse jõuab kohtu ette või mitte. Kohtumenetlus on aga vajalik karistusõiguse realiseerimiseks. Järelikult omab prokuratuur initsiatiivikompetentsi ka siis, kui tegelikku eeluurimist teostab politsei. Prokuratuur otsustab selle üle, kas esineb piisav kuriteokahtlus süüdistuse esitamiseks või tuleb kriminaalmenetlus lõpetada. Eriti omab siinjuures tähendust kriminaalme- netluse lõpetamise otsus kui nn negatiivne initsiatiiviotsus. Prokuratuur on ka mitmel muul viisil initsiaa- torina tegev, näiteks otsustab ta ka apellatsioon- ja kassatsioonprotesti esitamise õigusest tulenevalt vastava kriminaalasja kõrgemate kohtute ette viimise. 31 Samas, lk 273. 32 C. Koller, lk 268. 33 Vt nt E. Kergandberg. Sissejuhatus kohtumenetluse õpetusse
kriminaalmenetlusõiguses ilma erasüüdistust võimaldavate piiranguteta. 6 11. Samas ei saa eitada, et ka juba ainuüksi kriminaalmenetluse alustamisega võidakse ühiskonnas valitsevate hoiakute tõttu isikuid stigmatiseerida. Seetõttu tuleb taunida kriminaalmenetluse alustamist olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline. Kolleegiumi arvates on aga meie tänases õiguskorras võimalik taunida kriminaalmenetluse põhjendamatut alustamist üksnes teenistusliku järelevalve korras. Kõigepealt tuleb siinjuures arvestada, et vastavalt KarS §-s 310 sätestatule on võimalik küll karistada prokuröri teadvalt süütule isikule süüdistuse esitamise eest, kuid karistusseadustikus ei nähta ette vastutust alusetu kriminaalmenetluse alustamise eest. 12
· Riigi tegevusetud Guerra vs Itaalia (1998) · Õigus vajalikule infole Fadeyeva vs Venemaa (2005) · Pakkuda alternatiive Hatton vs UK (2003) Tegemist oli mürareostuga. Töölennud lendavad üle majade. Selle kaasuse kritieeritakse, kuna kohus tugevalt baseerus riigi majanduslike huvidele, aga üksikisiku huvidele väga palju ei pöörand tähelepanu. Klass ja teised vs Saksamaa (1978) · Jälitustoimingud kns piirangud - Põhjendatud kuriteokahtlus - Hädavajalik (viimane võimalus). Viimane võimalus saada teada kas kuritegu on läbi viidud või on läbi voiimisel toime panemisel. - Seotud konkreetse kahtlusega (is-d jms). Seotud nende isikutega mida otsitakse läbi. · Kohtulik kontroll, aga ka haldusorgan Kruslin vs Prantsusmaa (1990) Puudutas telefonipelat kuulamise regulatsiooni. Tegemis oli isikuga kes ei saanud tõestada et ta on ohver
kolmeks ööpäevaks. Ta peab toimetustest teada andma ja õigel ajal tagasi tulema. - Kaitseväelase järelevalve – konkreetselt ajateenijate puhul. Nad ei tohi väeosast ilma loata lahkuda, nad on kasarmeeritud. - Vahistamine – ekstreemne asi tegelikult. Tegelikult ei teata tihtipeale, kas inimene on kuriteo toime pannud. Vahistamise olemus on, et uurijad saaksid inimesega hiljem rääkida, kui tuju tuleb. Vahistamise puhul peab olema põhjendatud kuriteokahtlus, see tähendab, et peavad olema tõendid, mis seda toetavad. Peab olema ka vahistamise alus (2) – hoidub menetlusest kõrvale või selleks on suur menetlus ja on alus arvata, et isik jätkab kuriteo toimepanemist. o Kautsjon - kui kohale tuled õigel ajal ja/või sind õigeks mõistetakse, saad raha tagasi. Kautsjon on tagatisraha, et sa menetluses osaleks/istungile tuleks. Kasutatakse vahistamise asendamiseks
kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. Seega annab põhiseadus vabadusõiguse riive õigustatud aluse üldise turvalisuse ja kriminaalmenetluse tagamiseks vahi alla võtmise ehk vahistamise teel30. Kuna vabaduse võtmine on vabadusõiguse raske piiramine, näeb kriminaalmenetluse seadustik vahi alla võtmise tõkendina ette põhiseaduse mõttes äärmuslikumateks juhtudeks.31 Riigikohus on oma lahendis leidnud, et põhjendatud kuriteokahtlus on vahistuse kui kahe 27 Renucci, J.-F. Introduction to the European Convention on Human Rights: The Rights guaranteed and the protection mechanism. Strasbourg: Council of Europe Publishing 2005, lk 57-58. 28 EIK 01.07.1961 otsus asjas nr 332/57, Lawless vs. Iirimaa, p 9. 29 Kehtivas õiguses kasutatakse terminit väärtegu haldusõigusrikkumise asemel. 30 Kolk, T., Maruste, R. Kommentaarid §-le 20. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2012
annaabi.ee 
