Kolmanda taseme ennetus - Olemasoleva õigusrikkuja ja süüteo tagajärgedega tegelemine. · Keskendub konkreetsele õigusrikkujale. · Eesmärgiks on järgnevate kuritegude ärahoidmine. - Eelkõige karistusõiguslike meetmetega kaasnevad vahendid. - Kolmanda taseme ennetus seguneb õigusrikkumistele reageerimisega. - Näiteks järelhooldusprogrammid vanglast vabanenutele. Kuriteoennetus praktilises tegevuses Olustikuline preventsioon - Fookuses on kuriteojuhtum. - Põhineb argielu ja ratsionaalse valiku teooriatel. - Näiteks meetmed kuriteo objektile ligipääsu raskendamiseks, kurjategija kõrvalejuhtimiseks, õigusrikkumiste soodustegurite vähendamiseks. - Oht: kuritegevuse ümberpaiknemine. Kogukonna preventsioon - Fookuses on kogukond või naabruskond. - Kogukonna elukorralduse parandamine, turvalisuse suurendamine, kogukonna arendamine. Kuritegelike kalduvuste ennetamine - Fookuses on (potentsiaalne) õigusrikkuja.
Nõukogude ajal ka Eestis); 3) kohus otsustab, kas isik on kuriteo toimepanemises süüdi ja kui on, siis määrab karistuse. Kohtusüsteem on riigiti erinev: mõnes riigis on kohtu-uurijad; on moodustatud eraldi sõjaväetribunalid; Eestis Riigikohus ei määra karistust, kuid näiteks Ülemkohus Nõukogude ajal lahendas ka konkreetseid kriminaalasju jne. 4) Karistuse täideviimine sellega peab tegelema eraldi ametkond (USA-s corrections). Kuriteojuhtum liigub läbi nende lülide, toimub selektsioon. 5 7. Eesti kriminaal-justiitssüsteem. Kriminaal-justiitssüsteemi moodustavad kõik karistusõigust rakendatavad insitutsioonid. Kuritegevuse empiirilise pildi kujunemine on lahutamatult seotud kriminaal-justiitssüsteemiga (criminal justice system). Nimetatud süsteemi peamine eesmärk on kriminaalseaduse toimimise tagamine
annaabi.ee 
