selgete väärtushinnangutega vaimselt ja füüsiliselt terveid inimesi. Tihtipeale aga võib juhtuda nii, et miski häirib ühte neist kolmest olulisest komponendist ja kvaliteetne tulevik saab pea kohale suure küsimärgi. See miski tulebki meie ühiskonnast välja juurida ja seda miskit aitab ennetada planeeritud tegevus. Kuriteoennetus on heaoluriigi saavutamisel väga oluline osa. Oma töös räägin lähemalt perekonnapõhisest kuriteoennetusest, sest perekond ja kasvukeskkond määravad väikese ilmakodaniku eneseusu ja väärtushinnangud. ALAEALISTE ANTISOTSIAALSE JA DELINKVENTSE KÄITUMISE RISKITEGURID Indiviidi füüsilisi, emotsionaalseid, kognitiivseid ja sotsiaalseid omadusi teatud ajahetkel, nimetatakse individuaalseteks riskiteguriteks. Sellised on sugu, rass ja etnilisus, agressiivsus, IQ, akadeemiline (eba)edukus, emotsionaalne seisund, tähelepanupuudulikkuse ja hüpperaktiivsuse
Kuriteoennetus - Püüe vähendada kuritegevuse põhjuseid ja võimalusi kuritegelikuks käitumiseks , samuti hoida ära või raskendada kuritegude toimepanemist riiklike institutsioonide, kohalike omavalitsuste ja elanikkonna koostöös. Kuriteoennetust on võimalik jagada kolmeks: 1. Esmatasandi e primaarne preventsioon 2. Teise astme e sekundaarne preventsioon 3. Kolmanda astme e tertsiaarne preventsioon Vt kuriteoennetusest http://www.kuriteoennetus.ee Esimese taseme ennetus - Üldiste elutingimuste parandamine ja turvalisuse suurendamine. - Abinõud on suunatud tavaliselt kogu rahvastikule eesmärgiga üldist kuritegevuse taset vähendada. - Läbiviijaks on enamasti riik. - Näiteks pere-, kooli- või kogukonnapõhised programmid. Teise taseme ennetus - Tegelemine potentsiaalsete õigusrikkujatega ning kriminogeensete kohtade ja olukordadega. - Peamiselt olustikuline preventsioon:
annaabi.ee 
