Vanem põlvkond soovib enda lastele head haridust ja töökohta. Haridus muutus niivõrd oluliseks, et inimesed on valmis õppima isegi raha eest. Haritud inimesed on edukad, aga kas edukus on nüüd uus õnne? Antud essees vaatlen haridust kui olulisemat tegurit õnnelikku elu saavutamiseks ja kuidas on see võimalik. Haridus on see, mis määrab isiku rolli ühiskonnas. Harimata inimesi määrab ühiskond tavaliselt automaatselt alamklassi. Nende seas on palju kuritegijaid ja töötuid. Juba 19. sajandis elanud prantsuse kirjanik Victor Hugo ütles: “Kes avab kooliukse, sulgeb vangla oma”. Õnneks tänapäeval on põhikool kõikidele kohustuslik ning seadusrikkujate arv on märgatavalt vähenenud 200 aastaga. Aga ka põhiharidust ei tunnistata nii nagi kõrgharidust. Kas kõrgharidus garanteerib head töökohta? Ei, aga tõenäosus on suurem kui harimata inimestel. Kuid ühiskond ei pelga harituid inimesi ja
Vargus- kõige sagedamini on toime pandud linnapiirkondades, kus on tingitud asjaolud: linnades on rohkem kauplusi, toitlustusettevõtteid. Sammuti olulist rolli mägib elanikke rohkus kui maapiirkondades, sest suurtes linnades keerulisem ilmneb antud kuriteoliik. Vaguse toime pannud naistest on palju neid, kes panevad neid pidevalt: kerjused, hulkurid, kellel ei ole alalist elamisluba. Ja just nende isikutega on väga raske läbi viia erinevaid tegevusi, et takistada kuritegevust ja kuritegijaid paremaks muuta. (Kudrjavtsev 1999) Naiste vägivallakuriteod hõivavad väikest protsenti võrreldes meeste omadega, ainult 7-10%, see on selge mehe ja naise sotsiaalserolli erinevusest. Oluliselt erinevad naistevägivalla kuriteode motiivid: peamiselt need on armukadedus, kättemaks, kadedus, soov vabaneda ohvrist. Viimasel aastatel on rohkem selliseid kuritegusid nagu mõrv huligaansuse või kasuiha motiividest, röövimise käigus
annaabi.ee 
