Kui ühiskonna arenemisega madalamatelt vormidelt kõrgematelekuritegevue tase ilmutaks kahanemistendentsi, siis võiks oletada, et kuritegevus, jäädes küll normaalseks nähtuseks, oleks järk-järgult taolist normaalset iseloomu kaotamas. Statistika näitab, et kuritegevus on kõikjal kasvanud. Pidades kuritegevust normaalseks, ei väida ta siiski, et see tuleneb inimeste pahelisusest. Kuritegevus on üks ühiskonna tervise faktor, lahutamata osa. Ühiskond ilma kuritegevuseta ei saa eksisteerida: ühiskonnas, kus kuritegusid enam toime ei panda, peaksid tunded, mida võiksid haavata kuriteod, olema omased kõigi liikmete individuaalsele teadvusele. Isegi kui see oleks täidetud, siis kuritegevus ei kaoks, vaid muudaks vormi, sest seesama põhjus, mis kaotab mainitud viisil kuritegevuse senised allikad, loob ise uued. Selleks, et seadusega kaitstud kollektiivsed tunded haaraksid täielikult ühiskondliku
institutsioonid, sotsiaalsed suhted ja stratifikatsioonisüsteemid. · Sotsiaalsed muutused on eriti kiirelt toimunud viimaste sajandite jooksul, samas on muutused erinevates institutsioonides ja valdkondades erinevad ning toimunud erinevate kiirustega 84 · Teatud faktides muudatusi ei toimu ilmselt kunagi: kas perekond kaob ühiskonnast? Kas ühiskondi ilma kuritegevuseta hakkab kunagi eksisteerima? Kas ebavõrdsus kaob ühiskonnast? Sotsiaalsete muutuste välised kanalid ehk muutused, mis tulenevad ühiskonnast väljaspool olevatest mõjuritest: · Keskkonnasündmusi - 1) loodussündmused, nt maavärinad, haigused jms; 2) inimese loodud situatsioonid, nt reostus, loodusvarade liigne kasutamine. Muutused võivad olla nii majanduslikud kui sotsiaalsed. Nt metsade hävitamine on muutnud paljud primitiivsed suguharud põgenikeks nendi endi maal.
15 Durkheim arvab, et kuritegevus pole ühiskonna jaoks negatiivne ilming. Ta arvas, et kuritegevus pole ühiskonna patoloogia väljendajaks, pigem on kuritegevus ühiskonna jaoks normaalne nähtus, põhusteks on: 1. Kuritegevus on omane igale ühiskonnas => ükski ühiskond pole võimeline eksisteerima ilma kuritegevuseta. 2. iga tegu, mida me nimetame kuriteoks tuleneb ühiskonna kollektiivsest teadvusest, ükski tegu iseenesest pole kuritegu. Kuriteod on sellised teod, mille ühiskonnaliikmed on ise kuriteoks tunnistanud. Iga kuritegu kahjustab ühiskonna ettekujutust normipärasest käitumisest. Inimeseteadvus reageerib erinevatele tegudele erineva intensiivsusega. Durkheim arvab, nt kui võrdleme tahtlikku tapmist ja halba maitset, siis reageering on erineva intensiivsusega
annaabi.ee 
