ja võidu-olek (race condition), mille puhul on võimalik tarkvarasse peidetud pahavaralise koodi käivitamine. Sellise õelvara tööd on võimalik raskendada sisseehitatud kaitsefunktsioonidega nagu täitmist blokeeriv bit (execute disable bit) ja/või aadressiruumi suvaline paigutus (address space layout randomization). PDF'ides, nagu HTML failideski, on võimalik viitamine kuritahtlikule koodile. PDF-failid võivad ka ise olla pahavaraga nakatunud. Operatsioonisüsteemides, kus kasutatakse faililaiendeid failide sidumiseks programmidega (nagu Microsoft Windows), võivad laiendid olla vaikeseadmena kasutaja eest peidetud. Selle tõttu on võimalik failide loomine, mille näiv tüüp ei vasta tegelikkusele (näiteks käivitatav fail ,,pilt.png.exe", millest kasutajale kuvatakse ,,pilt.png"). Teiseks meetodiks on tsükkelkoodkontrolli CRC16/CRC32 kasutades genereerida erinevate
Samal ajal otsitakse ka võimalusi, kuidas saaks freoone asendada. S.Kauppineni(1991) andmeil kasutatakse Soome ettevõtetes polüstüreeni tootmisel CFC ühendite asemel ühendit R-22. See ühend on mittetäielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinik. R-22 osooni hävitamise potensiaal on 0,05, samal ajal kui CFC-11 ja CFC-12 vastav potensiaal on 11 ja 12. R-22 kasutatkse ka külmutusagendina suurtes külmutusseadmetes. Freoone võib suurtes kogustes atmosfääri paiskuda ka tänu inimeste kuritahtlikule lohakusele. Näiteks 30.10.1995 paiskus Tallinnas Botaanikaaia taga Kloostrimetsa teel ümber freoongaasitsisterni vedanud veoauto Volvo. In imesed ega ümbrus õnnetuses kahjustad ei saanud. Tsistern sisaldas 17 tonni freoon -12 't . 46-tonnise täismassiga veok vajus kurvilisel teel peale vastassuunas sõitnud volgale. Teelõigul, kus õnnetus toimus oli selli se kaaluga autodel sõitmine keelatud. Freoonid on plahvatusohtlikud, kuna rõhu äkilisel langemisel aurustub vedel freoon
annaabi.ee 
