ja/v�i vaikelu elemente, milles ta oli eriti meisterlik, sealhulgas ka Pieter Paul Rubensi kompositsioonidesse. Interj��ri kujutamine, antud maali n�itel, on �anr, mis saavutas oma �itsengu 17. sajandil hollandi ja flaami maalikunstis. Sel ajal tekkis monarhide, aristokraatide ja rikaste linnakodanike hulgas huvi kunstiteoste kollektsioneerimise vastu, muutudes prioriteetsemaks siiani peamise t�helepanu all olnud loodusteaduslikest rariteetidest ja kurioosumitest. Kunstihuvid �hiskonnas hoogustusid kuni tollaste pildigaleriide tekkeni kaasaegses m�istes. Kaks tegelast teose esiplaanil on allegooriad � Maalikunst, keda esindab tiibadega figuur, kes hoiab pintslit ja maalrikeppi, olles uinunud leegitseva krooniga vana mehe s�les, kes esindab Tarkust ja Intelligentsi. T�helepanu v��rib kujutise �ks v�ike detail � korv puuviljadega, mis on j�uliselt �mber l�katud ja kus maiustab ahvike. See on allegooriline viide, mida tollased
eelis teadvustus alles hiljem. Nõukogude pööre ja saksa okupatsioon kasutasid raadiot propagandamasinana. 1944. aasta Tallinna pommitamise käigus hävisid Estonia teatri ruumides tegutsenud ringhäälingu tehnika ja salvestised enamuses. Nõukogude algusaastatel oli raadio tugeva tsensuuri all. Ühtegi intervjuud ei tehtud vahetult, kogu teksti pidi ajakirjanik varem valmis kirjutama ja esinejal jäi üle see vaid ette lugeda. Sellistest kurioosumitest võib lugeda raadioajakirjanike mälestustest. Nii nagu ühiskonnas jää sulama hakkas, elavnes ka raadio. Suur osa oli selles kauaaegsel raadiojuhil Aado Slutskil (pildil). Slutsk oli juudi päritolu, muide, kogu venekeelne toimetus Eesti Raadios oli rohkem juudi toimetus kui vene toimetus. Slutsk kutsus ellu raadiodokumentaali, loodi Päevakaja ning peagi moodustati Eesti Raadio juurde Arvutuskeskus selleks, et raadiokuulajaid uurida
annaabi.ee 
