töödel, maarahva tunnetusel põhineval Kristian Jaak Petersoni luulel, August Annisti eepostel ja rahvuspsühholoogilistel artiklitel, Oskar Looritsa rahvaraamatutel ja rahvusjõu-uurimustel, Bernard Kangro oma-otsival seltskondlikul ja kirjastustegevusel, Uku Masingu usundite võrdlusel ja omausu filosoofial, Paul Ariste soome-ugri rahvusluste toetamisel ja ühendamisel, Ilmar Laabani otsingutel etnograafia ja sürrealismi ühendamisel, Vello Salo vaadetel eesti kultuuri ja kirjanduse kurioosumitele maarahva seisukohalt, Rein Sepa maailma ürgmüütide toomisel Eesti kultuuri, Ain Kaalepi maakultuuri tunnetus võrrelduna muude kultuuridega ja poleemilistel keskusteludel, Arvo Valtoni soome-ugri rahvaste müütide ja elulaadi võrdlustel ja tutvustustel, Jaan Kaplinski käsikirjaliste artiklite tunnetusel, Lennart Meri etnograafilistel filmidel soomeugrilastest, Veljo Tormise rahvamuusikatöötlustel ja -kasutusel.
müümine tänaval. Seal, kus eile veel midagi oli, ei pruugi täna enam midagi olla, teadmata jääb, miks. Jälitustegevuse eest hoidudes on pandud ülesse ühe-päevaservereid, millest saab infot näiteks ainult IRC (internet relay chat, jututubadele analoogne suhtlusvorm Internetis) vahendusel vms, see on juba vastava ala eliidi pärusmaa ja eeldab pidevat kursisolemist. Nii on aga võimalik sattuda peale lausa kurioosumitele, nt. hankida kommertstarkvara täisfunktsionaalne versioon juba nädal aega enne selle müügile tulemist, jne. On siiski ka püsivaid servereid, reeglina on päevavalgust kartev osa neis mingi suurema (ja pahatihti muidu legaalse) serveri sügavustesse peidetud. Ka see ei ole juhusliku metoodikaga, on olemas mõningased väljakujunenud reeglid, kus harilikult see paikneb, jne. Eestiski on mitmete asutuste ja ka ajakirjade servereist avastatud rahvale välja pandud piraattarkvara