Kõik see viis A. Einselni konflikti suure osama oma ohvitserkonnast nong muudest sõjandusasjatundjaist. Sellele vaatamata tegi ta 1995. aastal oma auastmeredelil lausa fantastilise hüppe: 22. juunil ülendas president ta kindralleitnandiks ja 3. detsembril kindraliks. Eesti Vabariigi kõigi aastate teise täiskindralina ( Johann Laidoneri kõrval, kellel selle auastme saamiseks tuli võita Vabadussõda, ning seejärel oodata 19 aastat) on A. Einseln Eesti generaliteedis kurioosseks näiteks, kuidas meie mastaapide järgi ülikõrgesse auastmesse võib tõusta ka midagi erakordselt kasulikku korda saatmata. 22. detsembril 1995 vabastas president L. Meri uue valitsuskoalitsiooniga konfliktis oleva A. Einselni kaitseväe juhataja kohalt. Reservkindral Aleksander Einseln jäi elama Eestisse, osaledes mõningal määral siises poliitilises elus. Richard Tomberg sündis 6. septembril 1897 Virumaal Salla vallas. Lõpetas
käitumise uurijad tegelikult harva midagi väga konkreetset uuritava käitumise geneetilisest taustast. Tegelikult uuritakse käitumisökoloogias valdavalt käitumuslikke fenotüüpe. See aga, kuidas geenide poolt mõjutatavad fenotüübilised tunnused tegelikult välja kujunevad ja millised valikutegurid erinevaid geenialleele soosivad, sõltub mitmesugustest geneetilistest avaldumismehhanismidest (dominantsus, pleiotroopia, epistaas jne) ja keskkonnaomadustest. Tuntud kurioosseks näiteks on sirprakulise aneemia juhtum: homosügootsena letaalne alleel püsib populatsioonis ainult selletõttu, et malaariale on kõige vastupidavamad just heterosügootsed isendid - need, kellel tavaline alleel esineb koos letaalse alleeliga. Loomulikult soosib valik sellist alleeli vaid neis piirkondades, kus malaaria reaalselt levinud on. Selge on ka see, et paljalt fenotüübi alusel ei saa enamasti üheselt otsustada genotüübi üle.