Vana-Rooma kultuur, ühiskond, sõjad, elukorraldus.
vabatahtlikult rkkale patroonile kliendiks, tema hoole alla ja sai vastutasuks maad rentida.
Klientide kohustuseks oli patrooni toetamine rahvakoosolekutel, hääletama tema poolt ja talle
ihukaitsjaks olemine.
Valitsuskorraldus
Riigi eesotsas oli rahvakoosolekutel kinnitatud kuningas, kes valitses koos senatiga.
Rahvakoosolekuid nimetati komiitsideks, mis toimusid esialgu kuuriate kaupa ehk
suguvõsade kaupa. Neid rahvakoosolekuid ehk komiitse nimetati kurioaatseks komiitsiks.
Pärast elanikonna jaotust varanduslikueisu järgi (6 saj eKr) tekkisid tsenturaalsed komiitsid.
Need ei kogunenud enam päritolu järgi. Kuningal ei olnud piiramatut võimu ja ta oli eelkõige:
1.vähejuht 2. kohtunik ja 3.religoosete kombetalituste läbiviija. Kuninga tunnuseks oli kotkaga
skepter, pupurmantel, kuldne diadeem ja elevandiluust troon. Kuninga ees käisid liktorid, ehk
teenrid, kes hoidis käes kepi kimbukesi ja nende sisse olid pistetud kirved
annaabi.ee 
