David livingstone
kuulutava õpetajana" ametisse.
08.12.1840 asus ta parklaeval George Londonist teele Hea Lootuse neeme poole.
Livinstoni reisid viisid teda Aafrikas erinevatesse paikadesse, 1840.a. sõitis ta Rio de
Janeirosse, sealt edasi Kaplinna. Reis oli pikk, isegi laeva põhjaminek polnud
erakordne. Rios häiris Livingstone asjaolu, et seal viibivad briti ja ameerika
meremehed olid teistest erinevalt teiste rahvaste omadest pidevalt purjus ja
mürgeldasid, et midagi ette võtta läks ta kurikuulsassse sadamakõrtsi ja jagas seal
vaimulikke traktaate hea, et ta sealt eluga pääses. Reisil õppis ta hollandi ja tsvana
keelt, et paremini kogukondadega suhelda.
Livinstone soovis rännata ka nendele aladele põhja, kuhu valge pole veel jõudnud.
Soovis kindlasti reisida Abessiiniaasse.
Oma pikkadel teekondadel Kurumanist põhja poole mõistis ta, et misjonäridesse
suhtusid paremini hõimud, kelle juurde eurooplastest kütid ega kaupmehed polnud
veel jõudnud