täispuhumine ja õhu liigutamine ühest põsest teise, torus huulte liigutamine külgedele • Keeleluu liikuvuse vähenemine • Keele, keeleluu ja kõri ülesse ja tahapoole liikumise vähenemine • Vähenenud salivatsioon • Sensoorika: keele eesmise ⅔ maitsetundlikkus • Vähenenud teadlikkus ja tundlikkus olemasolevast boolusest • Potentsiaalselt hilinenud neelufaas IX Keele-neelunärv (lad.k. nervus glossopharyngeus) • Motoorika: kurgurefleksi vallandumine- Vähenenud neelulihaste kokkutõmbed • Sensoorika: kurgurefleksi vallandumine, keele tagumise ⅓, suuõõne ja kurgukaarte tundlikkus, olemasolevate jääkide spontaanne eemaldamine (köha) • Neelufaasi hilinemine X Uitnärv (lad.k. nervus vagus) • Motoorika: hääle kvaliteet, tahtlik köha, kõrisulghäälikute moodustamine • Vähenenud kõri sulgumine • Ülemise söögitoru sfinkteri avatuse või avatuse kestvuse vähenemine
X uitnärv (n.vagus) – motoorne osa (vöötlihased –pehme suulagi, neel ja kõri; silelihased – rindker ja kõhuõõne organid, trahhea, bronhid, söögitoru, magu, peensool, jämesoole ülemine osa). Vasomotoorne osa – südametegevust aeglustav. Sensoorne – tundlikkus neelust, kõrist, kuulmekäigust, siseorganitest. Sekretoorne - süljenäärmed, magu, pankreas. Nende kahe kahjustus – bulbaarparalüüs (düsartia, düsfaagia e neelamishalvatus, keele atroofia, kurgurefleksi ei vallandu. Pseudobulbaarparalüüs – kliiniliselt sarane, keele atroofiat ei ole, kurgurefleks säilinud. XII keelealune närv (n.hypoglossus) – motoorne (kõik keelelihased, ainult vastaspoolne kortikaalne innervatsioon). Kahjustus – perifeerne - keelelihaste halvatus, keel atroofiline, fastikulatsioonid. Tsentraalne – keelelihaste halvatus, ühepoolsel kahjustusel keel viltu, atroofiat ei ole. IV plokinärv (n.trochlearis) – perifeerne närv ristub! Pöörab silma alla-välja
annaabi.ee 
