kes kõik meenutavad teda hea sõnaga. Nüüd aga hakkab midagi Andresel ja Maril mingi suhe tekkima, aga sellest saab aru Juss, kellele see kohe ültse ei meeldi ja ütleb Andresele , et too otsigu endale ise naine. Mari aga jääb varsti leseks, ning jääb Andresest rasedaks ja nad abielluvad. Peale lapse sünni ehitab Andres uue rehetoa ja rehealuse, kuna ruumi oli vaja juurde. Ees-ja tagaperes oli juba väga palju lapsi, aga karmi talve saabudes suri neist kolm last ära kurguhaigustesse kus juures sellel talvel suri ültse väga palju inimesi selles külas samasse haigusesse.Noor Andres kutsutakse kroonu ära ja Indrek läheb linna kooli õppima. Andresel oli ikka suur lootus, et noorem poiss jääb koju ja võtab Vargamäe üle, aga seda Noorem poiss ei näita selle vastu ültse huvi. Poiss ei olnud Vargamäest huvitatud, kuna seal oli kogu aeg mingi jama, kuna seal on palju surnud tema lähedasi ja naabritega oli alatihiti tüli
Mõju on suurim kinnises ruumis, nagu näiteks autos. Suurem osa sigareti suitsust läheb mujale kui suitsetava inimese kopsudesse. Sigareti põlemisel eraldub peavoog, mille suitsetaja sisse hingab ning kõrvalvoog, mis eraldub põlevast otsast ning mida hingavad sisse kõik, kes läheduses või samas ruumis viibivad. Passiivne suitsetamine kahjustab imikuid ja lapsi. Selle tulemusel väheneb organismi vastupanu ning sageneb haigestumine hingamisteede nakkushaigustesse, nina- kõrva-kurguhaigustesse. 8 Passiivne suitsetamine võib põhjustada astma sümptomite süvenemist ning on seotud ka väikelapse äkksurma sündroomiga (Maailma Tervishoiu Organisatsiooni statistiline koondaruanne, 1998) 1.3. SUITSETAMINE JA NOORED Maailma Tervishoiu Organisatsiooni (WHO - World Health Organisation, ka Eesti on selle liige)
Tähelepanu passiivse suitsetamise all kannatavate inimeste suhtes on tõusnud, kuid võiks olla veelgi suurem ja tulemusrikkam.(ibid.) Sigareti põlemisel eraldub peavoog, mille suitsetaja sisse hingab ning kõrvalvoog, mis eraldub põlevast otsast ning mida hingavad sisse kõik, kes läheduses või samas ruumis viibivad. Passiivne suitsetamine kahjustab imikuid ja lapsi. Selle tulemusel väheneb organismi vastupanu ning sageneb haigestumine hingamisteede nakkushaigustesse, nina- kõrva-kurguhaigustesse. Passiivne suitsetamine võib põhjustada astma sümptomite süvenemist ning on seotud ka väikelapse äkksurma sündroomiga (ibid). Laiemalt on passiivse suitsetamise probleem üles kerkinud viimase mõnekümne aasta jooksul. Paljudes riikides on enam kui pooled mittesuitsetajad passiivseteks suitsetajateks. Täiskasvanute hulgas loetakse passiivseks suitsetajaks inimest, kes viibib suitsuses ruumis üle viie tunni ööpäevas. Just nimelt ruumides on oht kõige suurem, sest
annaabi.ee 
