Referaat LINAVÄSTRIK Linavästrik Linavästrik, ladina keelse nimetusega Motacilla alba on umbes varblase suurune, saledam, aga väga pika sabaga värvuliste seltsi kuuluv lind. Linavästriku alapool on valge, selg tuhkhall, kurgualusel ja rinnal ilutseb suur must laik, kiirul must mütsike. Oma pikkadel peenikestel jalgadel võib ta väga kiiresti ja osavalt mööda maapinda joosta. Linavästrik on tuntud kogu Euraasias (v.a. Põhja-Jäämere saartel, arktilistel poolsaartel ning Araabia poolsaarel). Pesitseb ka Loode-, Lõuna- ja Ida-Aafrikas. Eestis üldlevinud haudelind. Linavästrik elab peamiselt inimasustuse läheduses. Eestis ligikaudu 50-100 000 paari. Kaalub 20...23 grammi
tõttu nii minevikus kui ka tänapäeval. 5 SUGUKOND: DELFIINLASED Delfiinlased on üsna väiksed (1 10 m), enamasti väga liikuvad, sihvaka kehaehitusega merevaalalised. Suuremal osal delfiinlastest on olemas seljauim, mis asetseb keha keskpaiga lähedalt. Sabauime tageserv on sügava sälguga. Kiirul paikneva hingamisava hoburauakujulise pilu otsad on pööratud ettepoole. Kurgualusel pole vagusid. Hambad tavaliselt rohkearvulised, ülemised alumistega vaheliti. Kolju asümmeetriline. ELUPAIK Delfiinid elavad karjakaupa. Neile meeldib mängida mööduvate laevade juures. Ujuvad meres hoogsalt ja kergelt, kuulutades selleks minimalselt energiat ide aalselt voolujoonelise kuju ja naha eriliste omaduste tõttu, mis takistab keerisvoolude taket liikuvate loomade ümber 6 INIMESTE UURINGUD
ee/sebra15/delfiinid.htm) Delfiinlased (Delphinidae) Delfiinlased on üsna väikesed (1- 10 m), enamasti väga liikuvad, sihvaka kehaehitusega merevaalalised. Suuremal osal delfiinlastest on olemas seljauim, mis asetseb keha keskpaiga lähedal. Sabauime tagaserv on sügava sälguga. Kiirul paikneva hingamisava hoburauakujulise pilu otsad on pööratud ettepoole. Kurgualusel pole vagusid. Hambad tavaliselt rohkearvulised, ülemised alumistega vaheliti. Kolju assümeetriline. Delfiinid elavad karjakaupa. Neile meeldib mängida mööduvate laevade juures. Ujuvad meres hoogsalt ja kergelt, kulutades selleks minimaalselt energiat ideaalselt voolujoonelise kuju ja naha eriliste omaduste tõttu, mis takistab keerisvoolude teket liikuvate loomade ümber. Viimastel aastakümnetel on delfiine põhjalikult uuritud ja tehtud olulisi avastusi.
Sootihase nimi on eksitav, nimelt sootihane ei ela soodes, vaid elab parkides, leht- ja segametsades ja puisniitudel. Seetõttu öeldakse sootihase kohta ka salutihane (H.Relve, 2001). Sootihane ehk salutihane on väga sarnane põhjatihasele. Sootihane on pruunikashall, musta pea ja kurgulaiguga, väike tihane. (H.Relve, 2001). Põhjatihane on väike pruunikashall silmapaistmatu välimusega lind. Pealagi on must, selg ja õlad on hallid. Pea küljed ja külgkael on valged, kurgualusel on häguselt piiritletud must laik. Neid aitab eristada põhjatihase suur pea ja kohevam sulestik (L.Jonsson, 1992). Linnukesi on kergem eristada laulu järgi, sootihasele on iseloomulik hele järsk kutsehüüd, samuti on sootihasele iseloomulik laul üksluine dip-dip-dip. (L.Jonsson, 1992). Põhjatihase kutsehüüd on ninahäälne, kare, venitatud däää-däää, laul on tavaliselt mahe diü-tiü-tiü-tiü. (L.Jonsson, 1992). Tihased on mitmetes asjades vägagi sarnased
Paaritumine võib kesta kuni tunni. Suguküpsus saabub sündimisjärgsel aastal. Tiinus kestab 40- 43 päeva. Implantatsioon ei hiline. Pesakonnas 2-12, nisasid kuni 10. Pojad on sündides peene siidise hallikasvalge karvaga. 3-4 nädalaselt areneb tumedam karv. Eluiga on tuhkrul looduses 4-5 aastat, tehistingimustes 14a. ( Loomade elu) 5 Kivinugis ( Martes Foina) Järglased Karv sügavpruun, kurgualusel puhasvalge või hallikas laik ehk manisk, mida poolitab tume püstitriip, mis ulatub mülemale eesjäsemele. Kivinugisel on vähem karvased käpad kui metsnugisel, väiksemad ja kitsamad kõrvad ning lühem ja laiem koon. Nina tavaliselt hele. Kivinugis liigub hüpetega. Suvel on jälgede järgi raske kivinugist metsnugisest eristada. Talvel jäljed samasugused kui suvel ning paljaste päkkade jäljed hästi nähtavad.( Loomade elu 7. köide) Leviala
Rohkesti leidub liiki Lääne-, Põhja- ja Kesk- Eesti mõisates (Masing, 2001). Nattereri lendlane talvitub peamiselt temperatuuril (0ºC )-(7ºC) (Masing, 2001). 1.3.7 Pruun-suurkõrv (Plecotus auritus) 25 Pruun-suurkõrv ehk lihtsalt suurkõrv on keskmise suurusega nahkhiir. Suurkõrva karv on pikk ja kohev, alusel tumepruun. Seljapool ja küljed on helepruunid (Lisa 3, Foto 6). Kurgualusel on suurkõrval heledam kollakaspruun laik, mis kõhupoole liikides muutub beezikaks ja on mõnikord kollaka varjundiga (MacDonald, Barrett, 2002). Tiibade siruulatus suurkõrval on 240-280 mm, küünarvarre pikkus 37-42 mm ja kehakaal 5-12 g (Masing, 2001). Huuled on suurkõrval heledad lihapunased, nina ja silmade piirkond helepruun või roosa. Kõrvad ja lennused on pruunid (MacDonald, Barrett, 2002). Võrreldes teiste
annaabi.ee 
