oleks meeldivam seal olla. Et teenust pakkuda, on vaja tööjõudu ning ka kapitali. Praeguses majanduslikus olukorras on mu arvates tööjõudu küll, sest töötuid on ju tohutult. Küll aga kapitali võib praegu olla raske hankida, sest pangad ei anna laenu väga kergekäeliselt, nagu enne tehti. TURISMI ARENGUT TAKISTAVAD TEGURID Kuna Kuressaare asub Saaremaal, mis tähendab, et sinna saab ainult, kas laevaga või lennukiga, tähendab see, et ligipääs Kuressaarele ei ole just parim. Autoga minnes tuleb arvestada alati praamireisiga, mis venitab sõitu tunduvalt pikemaks. Lennukiga minnes tuleb arvestada, et lennujaam on linnast väljas ja ka linna sõitmine lennujaamast võtab aega ja vaeva. TURISMILIIGID Kuressaare on koht, kuhu saab kindlasti minna spaturismi eesmärgil, sest Kuressaares on mitu väga moodsat ja kaasaegset spa'd, kus nautida spa-mõnusid. Muidugi on Kuressaares
Taani aeg:Taanile kuulus Saaremaa. Taani kuningas=>Asehaldur(ala üle täisvõim)=>Ametkonnad=>Vakused. Vaja kohalikele aadlikele,et saaks valitsemises osaleda. Kohalik aadel=>rüütelkond=>Maapäev. Rüütelkonna mõju väiksem. Taani riik toetas reduktsiooni-riik võtab mõisnikelt maad tagasi.Reduktsiooni lõpus 2/3 alast kuulus riigile ja 1/3 mõisnikele.Saaremaa talurahva olukord parem kui mandril.Polnud nii suuri kohustusi,talud suuremad,hooned paremini ehitatud.1563 anti Kuressaarele linnaõigus.Põhja- Eesti:kuulus Rootsile.Põhja-Eesti-Eestimaa hertsogkond.Juhtis kuberner.Rootsi kuningas kinnitas kohe kõik õigused peale vallutusi.Kuningale kuulus rohkem maad kui kohalikule aadelkonnale. Kuberner oli sõjapealikuks. Kogus makse.Hertsogkond jagati 7 linnuselääniks:Tallinn,Paide, Rakvere,Narva,Haapsalu,Koluvere,Lihula.Linnuseläänid jag.riigimõisateks.Eesotsas foogt. Foogti ül:kirja panna maksud,kohtu mõistmine.Rüütelkond-moodustasid kohalikud aadlid. Maapäev-
Taani aeg:Taanile kuulus Saaremaa. Taani kuningas=>Asehaldur(ala üle täisvõim)=>Ametkonnad=>Vakused. Vaja kohalikele aadlikele,et saaks valitsemises osaleda. Kohalik aadel=>rüütelkond=>Maapäev. Rüütelkonna mõju väiksem. Taani riik toetas reduktsiooni-riik võtab mõisnikelt maad tagasi.Reduktsiooni lõpus 2/3 alast kuulus riigile ja 1/3 mõisnikele.Saaremaa talurahva olukord parem kui mandril.Polnud nii suuri kohustusi,talud suuremad,hooned paremini ehitatud.1563 anti Kuressaarele linnaõigus.Põhja- Eesti:kuulus Rootsile.Põhja-Eesti-Eestimaa hertsogkond.Juhtis kuberner.Rootsi kuningas kinnitas kohe kõik õigused peale vallutusi.Kuningale kuulus rohkem maad kui kohalikule aadelkonnale. Kuberner oli sõjapealikuks. Kogus makse.Hertsogkond jagati 7 linnuselääniks:Tallinn,Paide, Rakvere,Narva,Haapsalu,Koluvere,Lihula.Linnuseläänid jag.riigimõisateks.Eesotsas foogt. Foogti ül:kirja panna maksud,kohtu mõistmine.Rüütelkond-moodustasid kohalikud aadlid. Maapäev-
Säilib 4 maakonda e kreisi Harju, Viru, Järva, Lääne maakond. Taani võim Saaremaal (1559 1645) 1559 Taani kuningas Frederik II ostab Saare-Lääne piiskopkonna ja annab selle hertsog Magnusele valitseda. TVTG Küllike Kaplinski 2 1560 Magnus saabub Kuressaarde. Saaremaad haldab kuninglik asehaldur. maa jagatakse ametkondadeks, need vakusteks. 1563 Magnus annab Kuressaarele linnaõiguse. 1643 1645 Taani- Rootsi sõda. 1645 Brömsebro rahu Rootsi ja Taani vahel, Saare- ja Muhumaa saavad Rootsile. 1660 Oliwa rahu Rootsi ja Poola vahel, Ruhnu saar saab Rootsile PÕHJASÕDA Põhjused Poola, Taani ja Venemaa pole rahul Liivi sõja tulemuste ja Rootsi ekspansiooniga Läänemere maades. Rootsi siseopositsioon ajab Rootsi kuningale vaenulikku poliitikat, mis lõpeb Rootsi-vastase sõjalise
SISSEJUHATUS Töö koostamisel valiti eesmärgiks anda ülevaade koostaja kodukoha Salavere küla keskkonnaseisundist Pihtla vallas. Pihtla vald on vald Saare maakonna lõunaosas, mis sai valla staatuse 12. märtsil 1992. aastal. Pihtla vallas asuvat Püha kirikut ja kihelkonda mainiti esmakordselt 1449. a. Praeguse valla piirid, omaaegse Püha kihelkonna territooriumil, kujunesid peamiselt 1891. a. vallareformi käigus. Vald asub Liivi lahe rannal ja selle lähedus Kuressaarele muudab asukoha soodsaks. Naabriteks on Kaarma, Valjala ja Leisi vallad. Käesolevas töös antakse ülevaade Pihtla valla ja Salavere küla keskkonnaseisundi kohta, mille käigus vaadeldakse piirkonna hetkeseisundit, demograafilist situatsiooni, käsitletakse loodusressursside kasutusvõimalusi, tehakse ülevaade kaitstavatest maastikest ja loodusobjektidest, kuidas on lahendatud jäätmekäitlus ja reovee probleemid, kitsaskohad mida võiks paremaks muuta. ABSTRACT
VANA-LIIVIMAA KUJUNEMINE VANA-LIIVIMAA RIIKIDE KUJUNEMINE VANA-LIIVIMAA eestlaste, liivlaste ja läti hõimude asuala, mille ristisõdijad vallutasid Ühtset riiki vallutatud aladel ei kujunenud Miks? 1236.a. toimus Saule lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel 1237.a. loodi Saksa ordu Liivimaa haru, peagi hakati kasutama lühendatud nimetust Liivi ordu 1238.a. sõlmiti Stensby leping Saksa ordumeistri ja Taani kuninga vahel: 1) paavsti nõudmisel sai Taani kuningas Tallinna, Rävala, Harjumaa, Virumaa 2) lepiti kokku ühises võitluses Vene vürstiriikide vastu, et laiendada katoliku kiriku võimu LÄÄNIKORRA KUJUNEMINE MAAHÄRRA e. MAAISAND e. SENJÖÖR väikeriigi valitseja Liivimaal, jagas lääne, omas kiriku-, kohtu- ja haldusvõimu LÄÄN e. FEOOD maavaldus, mis saadi sõjaväeteenistuse eest, hiljem saadi võimalus maavaldus välja osta LÄ...
1558-1583 Liivi sõda 1559 26. sept. Saare-Lääne piiskopkond müüakse Taanile 1560 2. aug. Liivi ordu viimane välilahing Hoomuli mõisa juures 1561 4. juuni Harju ja Viru vasallid annavad end Rootsi kaitse alla (kuningas Erik XIV) 1561 6. juuni Tallinn annab end Rootsi kaitse alla (kuningas Erik XIV) 1561 28. nov. pacta subiectionis Liivi ordu ja Riia piiskop annavad end Poola kaitse alla (kuningas Sigismund II August) 1563 8. mai hertsog Magnus annab Kuressaarele linnaõigused 1574 Taani kuningas Frederik kinnitab Kuressaare linnaõigused 1570-1577 Liivimaa kuningriigi aeg; eesotsas hertsog Magnus 1578 Rostockis ilmus Balthasar Russowi "Liivimaa provintsi kroonika" 1582 Jam Zapolski rahu Poola ja Vene vahel 1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Vene vahel; lõpeb Liivi sõda. Luuakse Jesuiitide kolleegium 1584 Poola kuningas Stepha Batory annab Valgale linnaõigused Keskaja lõpp Eestis.
maksude ühtlustamiseks. Kõik kuningate uuenduskatsed leidsid mõisnike poolt ägedat vastasseisu. Kohalik võim läks nüüd täielikult aadli kätte, kes koondus Eestimaa rüütelkonda.[Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. Riik teostas reduktsiooni. Riigimaid haldas kuninglik asehaldur ja maa oli jaotatud ametkondadeks. Ametkonnad jagunesid vakusteks ja talurahva üle mõistis kohut vakusekohus. Talupoegade õigused olid Saaremaal suuremad kui mandril. 1563- hertsog Magnus andis Kuressaarele linnaõiguse.[1600- algas taas sõda Liivimaa pärast. 1601.-1602. aastal lisandus sõjaraskustele ikaldus ja näljahäda. 1611-uus kuningas Gustav II Adolf sõlmis Poolaga vaherahu. 70-aastsane sõdade ajajärk oli lõppenud Mandri-Eesti ühendamisega Rootsi kuningriigi külge.1643-1645 Taani ja Rootsi vaheline sõda, mille järgselt kaotaja loovutas Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile > kogu eestlaste maa oli läinud Rootsile. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal
Suurim ülestõus eestis. Kestis 2 aastat. Koluvere juures toimus ülestõusnute vastu suurim lahing, mille eestlased ordule kaotasid. 1561 Liivi Orduriik lakkas olemast. Sellega likvideerusid ka eesti väikeriigid. Orduväe jäänused hakkasid väikeste salkadena mõne sõdiva poole kasuks võitlema. Lõuna-eesti ja Kesk-eesti ordu alad läksid Poolale. Ordumeister Kettler sai Kuuramaa hertsogiks. Põhja-eestis lõid Rootslased Venemaa tagasi. Saared jäid Taanile. 1563 Magnus andis Kuressaarele linna õigused. 1570 Magnus, kes abistas Venevägesid piiras Tallinnat 7 kuud. Piiramine lõppes tulemusteta 7.märts 1571. Ivo Senkenberg - "Liivimaa Hannibal" - Võitles Rootsi poolel eestlastest koosnevat lippkonda juhtides venelaste vastu. Ohtra Jürgen - Talupoegade salga juht, mis sõdis samuti Rootsi poolel venelaste vastu. Balthasar Russow - Pühavaimu kiriku õpetaja, kes kirjutas liivi sõja ajast kroonikat: "Liivimaa provintsi kroonika."
annaabi.ee 
