Kahju, et see läks maksma nii paljude süütute eestlaste elu. Pätsi kaasmüürlane, USA president Roosevelt kommenteeris seda, et NSVL okupeeris Eesti, erilise küünilisusega – Kui eestlastele ei meeldi kommunism, võivad nad ju Eestist lahkuda… Muide, Pätsul endal oli taskus USA viisaga pass, aga oma kuritegude tagajärgede eest tal enam pageda ei õnnetunud. Nüüd oli loodud olukord, mis oli Saksamaa jaoks eriti ohtlik. Saksa juhtkond hakkas taipama Stalini kuratlikku plaani. Stalinile valmistas ebameeldiva üllatuse Prantsusmaa, mille Hitler alistas 1940. a. ülikiirelt, kuigi Stalin oli lootnud, et Saksamaa ja Prantsusmaa vajuvad verisesse kurnavasse sõtta ja tema armeel jääb hiljem ainult nende riismed laiali peksta. Prantsusmaa kiire kaotuse põhjustest oli üks peamisi rahvusluse e. natsionalismi täielik madalseis. Kuna Suurbritannia eriliselt kaklusse ei kippunud, otsustasid sakslased hakata oma vägesid koondama idapiirile
libahunt, kõik lahkusid tagasi küla poole, v.a Magdaleena, kes jooksis tagasi metsaserva ja hakkas Leemetit hüüdma, nad kohtusid ja suudlesid, Magdaleena pidas endiselt Leemetit võimeliseks libahundiks muutuma, rääkis talle, et rüütel tegi talle lapse, kuid nad polnud paar, Magdaleena palus hoopis Leemetit omale meheks, nad seisis lähestikku ja puudutasid teineteist, Magdaleena tahtis, et Leemet õpetaks lapsele nii ussisõna kui „kuratlikku“ elu lisaks jumala keelele 29. - Leemet nõustus tüdrukuga kaasa minema, ta ei tahtnud enam metsa jääda, teadis, et ema ja õde ei aktsepteeriks sellist käitumist, et poeg nüüd külla uue naise juurde elama asub, Leemet nägi seda ainsa pääseteena ja pealegi ta armastas Magdaleenat, nii sai ta ka Vootele soovi täita ja ussisõnad edasi anda, Leemet lahkus metsast ja enam tagasi ei vaadanud
» «See on Gabriel Sagorski kätetöö.» «Kust sa seda tead, kui sa teda õieti ei näinudki?» «Kui ta meie kallale kippus, karjusid Ivo mehed tema peale näidates suure hirmuga «Sagorski, Sagorski!» -- ja pagesid kui tondi eest. Mina ei teadnud teda suuremat karta, sest ta ei olnud minu meelest sugugi haruldane lind, vaid üsna igapäevane inimene: alles siis, kui ta minu enese pea köhal mõõka keerutas, nägin ma niipalju, et tal ütlemata inetu nägu ees ja pisukesed silmad kuratlikku kelmust täis olid.» «Kas ta tõesti nii inetu oli?» küsis üks pealtkuulaja kaheldes. «Mu süda pööritab veel praegu sellest mälestusest,» tõendas Gabriel. «Siis on ta ennast vist moonutanud, sest Ivo mehed ütlevad, et sel põrgulisel päris ilusa tüdruku nägu ja suured süsimustad silmad olla. Aga ta on teatavasti nõid ja võib täna üht, homme teist nägu olla, võib maa sisse pugeda ja sealt välja tulla, kus teda kõige vähem oodati; ta on ju
annaabi.ee 
