rahustada. Sel juhul haarab üks käsi teisest nii kõvasti kinni, otsekui takistamaks seda löögiks tõusmast. Käsi nihkub seda kõrgemale, mida vihasemaks inimene läheb. Pöialde esiletõstmine räägib inimese võimekusest, üleolekust ning kohati isegi sõjakusest. Rangel ülemusel kipuvad pöidlad tihti kuuetaskutest välja. See asend ongi kõige enam omane ameti- ja esindusrõivais inimestele. Ent seda zesti kasutab ka naisega kurameeriv mees ning siis on sellel jaatav tähendus. Huvitav poos on harali pöialdega käe ristamine rinnal. Niisugune poos räägib eitavast suhtumisest või kaitseasendist (ristatud käed), aga ka lisaks üleolekutundest (pöialde esiletõstmine). Isiku valmisolekuväljendus. Valmisolekut väljendavad liigutused, mis annavad märku soovist vestlus või kohtumine lõpetada. Sel puhul keha kallutatakse ette, kusjuures mõlemad käed asuvad põlvedel või toetuvad toolipõhjale
tujust ära ja püüab end rahustada. Sel juhul haarab üks käsi teisest nii kõvasti kinni, otsekui takistamaks seda löögiks tõusmast. Käsi nihkub seda kõrgemale, mida vihasemaks inimene läheb (Pease 1994: 47). Pöialde esiletõstmine räägib inimese võimekusest, üleolekust ning kohati isegi sõjakusest. Rangel ülemusel kipuvad pöidlad tihti kuuetaskutest välja. See asend ongi kõige enam omane ameti ja esindusrõivais inimestele. Ent seda zesti kasutab ka naisega kurameeriv mees ning siis on sellel jaatav tähendus. Huvitav poos on harali pöialdega käe ristamine rinnal. Niisugune poos räägib eitavast suhtumisest või kaitseasendist (ristatud käed), aga ka lisaks üleolekutundest (pöialde esiletõstmine). (Pease 1994: 49). Isiku valmisolekuväljendus. Valmisolekut väljendavad liigutused, mis annavad märku soovist vestlus või kohtumine lõpetada
Loomade uurijate ja loomapidajate tähelepanu on ammu pälvinud teatud tegevused loomadel, mis tunduvad antud ajamomendil ja situatsioonis irrelevantsed, ebakohased on tavaliselt ebatäielikud on närvilise, kiirustava iseloomuga. Näiteks: rivaaliga võitlev kukk võib äkitselt korraks katkestada võitluse, et nokkida maast tera rivaali ähvardav ogalik võib äkki korraks sukelduda veekogu põhja ja lehvitada uimi, nagu õhutaks ta pesa, kuigi pesa seal ei ole emasega kurameeriv isapart võib äkki korraks pühenduda oma sulgede sugemisele sarnaseid näiteid (lõua toetamine, juuste puudutamine, kukla kratsimine, rusikaga vastu lauda löömine jne) võib hulgaliselt leida ka inimese igapäevakäitumisest. Selliseid käitumismustreid nimetatakse asenduskäitumiseks. Varased etoloogid jõudsid järeldusele, et selline käitumine vallandub juhul, kui isend ei saa jätkata varem alustatud käitumist, sest selle eesmärgi saavutamine on pidurdatud
annaabi.ee 
