ära vahetatud selleri omaga, millel on samasugune lõhn. Täpiline surmaputk (Conium maculatum) 0,5 - 2 m kõrgune kaheaastane taim. Õõnsa varre alumine osa on kaetud punakaspruunide täppidega. Taimel on rotihais. Kasvab metsaservadel, kaldajärsakutel, teeäärtes, asulate läheduses. Täpiline surmaputk Mürgiks on mitmed alkaloidid, eelkõige koniin (toimelt nikotiinile ja kuraarele lähedane aine, mis põhjustab KNS-s ülenevat paralüüs) ja atropiin. Koniin läbib kergesti naha ja on täiskavanule toksiline annuses >0,1g. Kõige rohkem sisaldavad koniini valmimata viljad (kuni 2%). Taimed, mis kasvad varjulistes ja pimedates kohtades on mürgisemad kui päikese käes kasvanud. Muud mürgid Paljudes teistes taimedes võib leida ka: rakumürki - alkaloid kolhitsiini(harilik sügislill) sinihapet (HCN)(luuviljad) meseriini(harilik näsiniin)
täppidega ja sinaka kirmega. Kõrgus 80-150 cm. Lehed suured, leherootsud on seest õõnsad. Õied valged, koondunud 10-15 kiirelisse liitsarikasse. Taim on vastiku hiirekuse lõhnaga. Kasvukoht: prahipaigad, teeservad, tarade ääred, salumetsade servad jt. Õitsemise aeg: juuli-august Esinemine: Eestis suhteliselt harva Kasutatav taimeosa: kõrge mürgisuse tõttu ei kasutata. Keemiline koostis: mitmesugused mürgised alkaloidid, kõige mürgisem on koniin, mis on toimelt sarnane kuraarele ja nikotiinile. Teised alkaloidid on vähem mürgised. Kasutamine: ravimtaimena ei kasutata. Siinkohal leiab käsitlemist kui kõrge mürgisusega taim õnnetuste ärahoidmiseks. Rahvapärased nimetused: kooljaputk, kooljapütsk, mürkhain, hullud peetersilid . Surmaputk toob surma, kui kariloomad teda kevadel karjamaal söövad või mõni laps teda imeb. Saatuslikuks võib saada ärasegamine mõne teise taimega. Täpiline
annaabi.ee 
