Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Küpros - sarnased materjalid

prose, likool, lest, kreeklased, vallutati, rooma, tsantsi, hendus, infrastruktuur, liib, hjast, inimasustus, president, nikosia, rinad, aasiasse, armeenia, juute, tsitrusviljad, ilujumalanna, sigaretid, moslemid, baha, transpordivahendid, kristlus, lennujaama, austraalia, cfsp, iaea, icao, unhcr, interpol, miga, savin, traditsioonilisteks, poeet
thumbnail
14
doc

Küpros

loodusõnnetuste ja sõdade eest. See oli saare elanikele raske periood ning nad pidid paljud enda linnad ümbritsema vallidega. Üheksandal sajandil e.Kr. asustasid saart põhiliselt kreekalased, kuid just siis hakkasid saabuma uued kolonistide lained. Mitmete aastate möödudes muutus Küpros uuesti võimsaks kaubanduse märgatava kasvuga. Samas ähvardasid saart mitmed vaenulikud jõud. Üksteise järgi toimusid assüürlaste, agiptlaste ja pärslaste rünnakud. 6. sajandil e.Kr. vallutati Küpros pärslaste poolt. 1.3. Roomlased Aleksander Suur lõpetas pärslaste võimu Küprose üle 333. aastal e.Kr. Kõigepealt sai saar Makedoonia riigi, hiljem Ptolemaioste impeeriumi osaks. Just sellel ajal tõusis esile Roomas impeerium, mis muutus ka üle maailma vägevaimaks nähtuseks. Küpros langes Rooma alluvusse esimesel Kristuse-järgsel sajandil. Julius Ceasar kinkis saare Egiptuse Kleopatrale, kuigi tegelikult jäi see siiski üheks Rooma riigi provintsiks.

Geograafia
29 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Küprose Vabariigi makroökonoomika

TARTU ÜLIKOOL Pärnu Kolledz Ettevõtluse osakond Moonika Mumm EP-2 KÜPROSE VABARIIGI MAKROÖKONOOMIKA Uurimustöö Juhendaja: Lauri Punga Pärnu 2014 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Küprose Vabariik kuulub Euroopa Liidu hulka ning on saareriik Vahemere idaosas, kuid loodusgeograafiliselt kuulub Küpros Aasiasse. Majanduslikult pole riik kunagi väga silma paistnud. Riigi majanduslik olukord on huvitav ning sobib autori arvates uurimiseks. Küprose Vabariigi makroökonoomika uurimuse eesmärgiks on saada teada huvitavaid fakte antud riigi kohta ning vaadelda erinevaid aastaid selle riigi majanduses. Samuti vaatleb töö autor riigi majanduslikku prognoosi lähitulevikuks. Uurimustööst ootab autor põnevaid teadmisi Küprose Vabariigi majandusliku olukorra kohta. Antud töö uurimisülesanded on järgmised: anda ülevaade riigist üldiselt, ana

Majandus
10 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Küpros

armeenia kirikusse. Siin on ka moroniidi kirik ­ veel üks kristlik sekt umbes 7000 liikmega. Enamik nendest on tulnud Liibanonist. Küprosel rajati see koguni 9.sajandil. Riigi vaatamisväärsused Salamis Antiikaja linn Salamis asub küprose idarannikul Famagusta linna lähedal. 7. Sajandil hävitasid Salamise araablased. See on riigi tähtsaim arheoloogiline objekt. Praeguseks on täielikult taastatud amfiteater, kool, saunaruumid ja mosaiigid. Suurem osa varemeist pärineb Bütsantsi ja Rooma ajast. 450 eKr võitsid ateenlased Salamise juures peetud maa- ja merelahingus pärslasi. Limassoli kesklinn Limassoli kesklinna ajalooline süda on säilitanud iidse väikelinna ilme. Kitsaste tänavate ääres paiknevad restaureeritud vanade elumajad ja käigud arvukate poekeste ning töökodadega. 11. sajandil ehitatud Limassoli kindlus on kuulsaks saanud seetõttu, et 1181. Aastal abiellus Inglise kuningas Richard Lõvisüda seal Navarra Berengariaga. Praegu asub kindluses mitu muuseumi

Geograafia
46 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Ungari

Küprose Türgi Vabariik. Ülejäänud saarel toimib 1974. aastast rahvusvaheliselt tunnustatud Küprose Vabariik. Küpros on Vahemere idapiirkonna suurim saar, mis jääb Türgist lõunasse. Saarel on kaks kõrgustikku: Troodos kesk- ja edelaosas ning Pentadactylos põhjas. Nende vahel asub viljakas Messaoria tasandik. Küpros on pikka aega olnud Euroopa, Aasia ja Aafrika teede ristumiskohaks ning seal on näha mitme tsivilisatsiooni kultuuripärandit ­ Rooma teatreid ja villasid, Bütsantsi kirikuid ja kloostreid, ristisõdijate kindlusi ning eelajalooliseid asulaid. Saare majanduses on põhiline turism, riiete ja käsitöö eksport ning kaubalaevandus. Traditsiooniline käsitöö hõlmab tikandeid, savinõusid ja vaskesemeid. Traditsioonilised kohalikud road on meze ­ valik pearoana serveeritavatest suupistetest, halloumi juust ja zivania naps. Küprose türgi ja kreeka kogukonda eraldab nn roheline joon alates 1974. aastast, mil

Ühiskond
8 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Küpros

loomastik · Küprosel elutseb 365 linnuliiki; pesitsevad nendest vaid 115. Märkimisväärseimaks imetajaliigiks on muflon. muflon loodusvarad · Küprose loodusvaradeks on vask, kips, puit, marmor, betoniit ja pigmentmullad; ühtegi neist ei leidu aga märkimisväärsel kogusel. · Küprosel on napid veevarud. rahvastik Küprose elanikkonna koosseis 2005. aasta jaanuaris: · 78% Küprose rahvastikust on kreeklased · 18% Küprose rahvastikust on türklased · 4% muud, sh 8000 ehk 1% maroniiti, armeenlast ja mustlaskeelt kõnelejat. · Saare elanikud, kes polnud ei kreeklased ega türklased, pidid 1960. aasta Konstitutsiooni kohaselt valima, kas kuuluvad saare kreeklaste või türklaste kogukonda. rahvastik · Riigi ametlikuks keeleks on kreeka ja türgi keel kuid laialdlaselt kasutatakse ka inglise keelt · Religioonilt on Küprose kreeklased põhiosas

Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Küprose veinid

Seejärel võimutses umbes sada aastat doodzide Veneetsia ja loomulikult oli sel ajal Küprose vein saadaval nii Veneetsias kui ka Roomas. Alates XVI sajandi viimasest veerandist oli Küpros 300 aastat Türgi impeeriumi osa. Selle aja järelkajana on Küpros tänaseni Kreeka ja Türgi pooleks. Veini on saarel tehtud alati, isegi siis, kui oldi osa Ottomani impeeriumist. Nimelt oli Türgi asevalitsejatel kombeks jagada viljakad maad oma islamiusulistele soosikutele. Õigeusklikud kreeklased tõrjuti mägedesse, kus sai kasvatada vaid viinamarja. Veinivalmistajaid oli türklastel kombeks maksustada naabritega võrreldes kolmekordselt. Sealsamas mägedes tehakse veini tänapäevani. Pärast türklasi tulid 1878.aastal inglased. Lõplik iseseisvus saabus alles 1960, kuid Inglise sõjaväebaasid on saarel senini. Limassoli sadamalinnas kerkisid XIX sajandi lõpul lühike ajaga suured veinitööstused,millest tänaseks on kujunenud neli hiidu- LOEL,

Joogiõpetus
18 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Lühikokkuvõte Küprose sotsiaalpoliitikast

Küprose sotsiaalpoliitika Kristiine Kõiv ja Gaisa Raig Üldandmed: Küpros on saareriik Vahemere idaosas. Asub lõunapool Türgist, põhjapool Egiptusest ja Kreekast kagu suunas. Loodugeograafiliselt kuulub Aasiasse. Küpros on suuruselt kolmas saar Vahemeres ning selle pindala on 5364 km2. Pealinnaks on Nikosia ning riigikeelteks on kreeka ja türgi. Laialdaselt kasutatakse ka inglise keelt. 2009 aasta hinnanguga on rahvaarvuks 801700. Küprose kliima on vahemereline- mahedate, niiskete talvedega ja soojade ja kuivade suvedege. Küprosel puuduvad aastaringselt voolavad jõed, on vaid mõned allikad ja ojad. Rahaühikuks alates 2008 aastast on euro, enne oli selleks nael. Riigikord on presidentaalne vabariik ning iseseisvus saavutati Suurbritanniast aastal 1960. Sotsiaalpoliitika Kehv majanduslik tase on tekitanud probleeme prostitutsiooni, rahapesu ja ebaseaduslike hasartmängudega. Toetatakse pikaajalisi eluasemeteenuseid, tasuta keskharidust, tervishoiuteenuseid, makstak

Sotsiaaltöö korraldus
45 allalaadimist
thumbnail
6
ppt

Küpros

Küpros asetseb Vahemere idaosas (Türgist lõunas 80 km ja Süüriast läänepool 110 km) Pealinn Nikosia (kreeka keeles Lefkosia) Pindala 9251 km2 Rahvaarv ~784301 Keeled: kreeka, türgi, inglise Rahaühik: Küprose nael (kurss 1 CYP = 27,2 EEK) Usklikud: õigeusklikud (80%), sunniidid (19%) Oliver Tuus 1 1960. aastal saavutas Küpros iseseisvuse, vabanedes Inglise võimu alt Peale konflikti Türgiga, jaotati Küprose saar 1974. aastal kaheks (Küprose Vabariik ja Põhja-Küpros, mida tunnistab riigina vaid Türgi) Riiki juhib president Tassos Papadopoulos Küprose kreeklaste poolne osa sai Euroopa Liidu liikmeks 1.05.2004 Oliver Tuus 2 Oliver Tuus 3 Küprose Vabariigi lipp (kollane kujutis on Küprose saar ning all oliivipuu ok

Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
21
pptx

Küpros

Loodusgeograafiliselt kuulub Aasiasse Kliima on vahemereline ­ mahedate, niiskete talvede (10­13 °C) ja palavate, kuivade suvedega (26­29 °C). Küpros Pilt1 Lipp Pilt2 Vapp Pilt3 Rahvastik Rahvaarv 801 900 (2010) Rahvastiku tihedus 90 in/km2 Rahaühik euro (; EUR) Iseseisvus Suurbritanniast 16. augustil 1960 Riigikord presidentaalne vabariik President Dimítris Christófias 78% Küprose kreeklased 18% Küprose türklased 4% muud, sh 8000 ehk 1% maroniiti, armeenlast ja mustlaskeelt kõnelejat. Arengutaseme näitajad SKT elaniku kohta 18 430 USA dollarit (2004) GDP (PPP)b$28,256 (2010) Gini (2005) 29 (madal) (19th) HDI (2011) 0.840 (väga kõrge) (31st) Sündimus ja suremus Sündimus 11.41 /1,000 Maailmas 169 kohal Suremus 6.45 /1,000 Maailmas 150 kohal Haridus

Demograafia
12 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Huvitavaid fakte iga Euroopa riigi kohta

Euroopa riikide huvitavamad faktid Albaania ­ Albaania keel kuulub indo-euroopa keelerühma, aga ei ole suguluses ühegi teise keelega maailmas, see tähendab et ta ka ei sarnane ühelegi teisele keelele. Albaanias on 700 000 betoonist varjendit, mis rajati sõja kartuses ja mis nüüd seisavad lihtsalt tühjalt. Andorra ­ Andorra on ainus riik maailmas, kus riigipea funktsiooni täidavad kaks välismaa ametikandjat. Seisuga 31.detsember 2007 oli Andorras elanikest ainult 36,6% ka Andorra kodanikud. Armeenia ­ Saslõkk on pärit Armeeniast. Eestis elab paartuhat armeenlast ning tegutseb Armeenia Rahvusühing. Aserbaidzaan ­ 2008.aastal toodeti seal 45 miljonit tonni naftat. Keskmine aser saab kuus palka 3000-4000 krooni, kuid kahetoalise korteri üüri eest tuleb kuus välja käia 10 000krooni. Austria ­ Austria on tuntud suusakuurort. Austerlased on väga punktuaalsed. Näiteks kui rong hilineb 5 minutit teavitatakse sellest platvormidel viisaka v

Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Küprose majanduse analüüs

Tartu Descartes´i Lütseum Küprose majanduse analüüs Karola Siimsalu Juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2012 Põllumajandus Küprose põllumajanduslikult kasutatav pindala on 125200 hektarit. Arvestades Küprose enda pindala on see suhteliselt suur ala. Pinnamood Küprose edelaosas Trodose massiivil asub saare kõrgeim tipp on Ólympos (1953 m). Põhjas asuvad Kyrenia mäed; kõrgeim tipp seal on Kyparissovouno (1024 m). Saare keskosas laiub Mesaoría tasandik.Küprosel puuduvad aastaringselt voolavad jõed; on vaid mõned allikad ja ojad. Põllumajanduslikust vaatest pinnamood on väga muutlik, vahelduvad ebatasane rannajoon, liivased rannad, kivised künkad ja metsaga kaetud mäed. Paraku seetõttu ka kõikjal ei saa p'llumajanduse

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
19
ppt

Esitlus- Vahemere maad

vabanenud ja oma demokraatia taastanud riik (emotsionaalselt tekitab see hispaanlastes paralleele demokraatia taastamisega peale nelja aastakümmet Franco reziimi). Eesti ühinemine Euroopa Liiduga on turismi seisukohalt oluline positiivne tegur, see rõhutab Eesti euroopalikkust ja meeldib hispaanlastele kui Euroopa Liitu tugevalt toetavale rahvusele. Itaalia ELiga ühinemise aasta: asutajaliige Poliitiline süsteem: vabariik Pealinn: Rooma Üldpindala: 301 263 km² Rahvaarv: 60 miljonit Rahaühik: euro Kuula ametlikku ELi keelt: itaalia Eesti ja Itaalia majandussuhed Eesti ja Itaalia majandussuhteid iseloomustab tugev lepinguline baas ­ sõlmitud on topeltmaksustamise vältimise, investeeringute soodustamise ja kaitse ning sõitjate ja kauba rahvusvahelise autoveo korraldamise kokkulepped. Eesti ja Itaalia sõlmisid mais 1997 Eesti Vabariigi Valitsuse ja Itaalia

Geograafia
11 allalaadimist
thumbnail
28
ppt

Vahemere maad - powerpoint esitlus

28. jaanuaril 2009 loodi MTÜ Eesti-Hispaania kaubanduskoda, mille peamisteks eestvedajateks on Hispaania ettevõtjad. Eesti eksport Hispaaniasse Eksport Import 2005 45,78 58,20 2006 46,62 70,16 2007 46,07 79,85 2008 58,51 81,64 2009 41,53 70,97 2010 I pl 25,90 32,01 Itaalia · ELiga ühinemise aasta: asutajaliige · Poliitiline süsteem: vabariik · Pealinn: Rooma · Üldpindala: 301 263 km² · Rahvaarv: 60 miljonit · Rahaühik: euro · Kuula ametlikku ELi keelt: itaalia Itaalia majandus · Itaalia on majandusliku potentsiaali poolest maailma arenenud tööstusriikide esireas. Itaalia majanduse üha tihedam lõimumine EL-iga on vähendanud poliitilise ebastabiilsuse mõju riigi makromajandusele. · Itaalia üheks tulusamaks majandusartikliks peetakse turismi. Itaalia on välisturistide arvult maailmas 5

Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Antiigi materiaalne pärand avalikus ruumis

IV kodutöö: Antiigi materiaalne pärand avalikus ruumis Jana Stets Pont du Gard`i Rooma akvedukt (Prantsusmaa) Lõuna-Prantsusmaal Languedoc-Roussillon’i piirkonnas Gard'i departemangus asuv Pont du Gard ehk Gard’i sild kuulub maailma kõige tuntumate ja tunnustatumate sildade hulka. Pont du Gard ehitati enne ristiusu rajamist. Pont du Gard on kõige kõrgem (49m) Vana-Rooma akvedukt ehk sildveejuhe, mis ehitati antiik-Rooma ajal ja valmis tõenäoliselt ajavahemikus 40–60 aastat eKr. Pont du Gard on kolmetasandiline. Kaks alumist tasandid ehitati kuni 6

Kultuur
4 allalaadimist
thumbnail
43
ppt

Esitlus Aasia riikide kohta.

Aasia 9.B klass 2011 a. Liibanon .Liibanon on riik Lähis Idas. Asub Vahemere idarannikul. Piirneb põhjast ja idast Süüriaga, lõunast Israeliga. Liibanoni elanikest on 57%muhameedlased (35%Siidid ja 22%Sunniidid),36%kristlased ja 7% druusid(2001.A.). Liibanonis on hetkel sõja olukord Hetkel on Liibanoni relvajõududel on käimas haarang, mille käigus on Bekaa orus Majdal Anjari linnas läbi otsitud hulk maju ja rajatisi, teatas portaal Now Lebanon. Afganistan Afganistan on paljurahvuseline merepiirita riik Aasia sisemaal. Tal on ühist piiri Hiina, Pakistani, Iraani, Türkmenistani, Usbekistani ja Tadzikistaniga. Afganistani pealinn on Kabul Araabia Ühendemiraadid Araabia Ühendemiraadid on riik Araabia poolsaarel Pärsia laheja Araabia mere ääres. Pealinn on Abu Dhabi ,aga suurim linn on Dubai. Armeenia Armeenia on merepiirita riik Ees-Aasias Lõuna- Kaukaasias. Mis piirneb Gruusia, Aserbaidzaani, Türgi ja Iraani

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Kreeka referaat

Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa survel sai Kreeka 1830 iseseisvaks. Monarhia kaotati 8. detsembri 1974. aasta referendumi tulemusel, mille järgselt kutsuti kokku parlament ja moodustati valitsus. Põhiseadus kehtib alates 11. juunist 1975. aastast, põhiseadust on muudetud märtsis 1986 ja aprillis 2001. 1986. aastal ette võetud põhiseaduse muudatused andsid võimu juurde peaministrile ja parlamendile. 3 Õigussüsteem põhineb Rooma õigusel, moodustatud on tsiviil-, kriminaal- ja halduskohtud. Kreeka sini-valge triibuline ristiga lipp kinnitati riigilipuks 1833, kui kuningaks sai Baieri prints Otto. Rist vasemal ülanurgas sümboliseerib usku. Kreeka on liige olulisemates rahvusvahelistes organisatsioonides või ühendustes nagu Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu, ÜRO, NATO, OECD, IMF, WTO ning Musta mere riikide majanduskoostöö ühendus. Kreeka liitus Euroopa Ühendusega (praegune Euroopa Liit) kümnenda riigina 1981

14 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Euroopa riigid +

monarhia) Holland Amsterdam Kuningriik (konstitut. monarhia) Horvaatia Zagreb Vabariik Iirimaa Dublin Vabariik Island Reykjavik Vabariik Itaalia Rooma Vabariik Kasahstan (väike osa) Astana Vabariik Kreeka Ateena Vabariik Kosovo Pristina Vabariik Küpros Nikosia Vabariik Leedu Vilnius Vabariik Liechtenstein Vaduz Vürstiriik

Ühiskonnaõpetus
59 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kogu ülevaade Kreekast

esimestena demokraatliku valitsusviisi. Kreeka ajaloo- ja kultuuripärand kajastub jätkuvalt tänapäeva maailmas ­ kirjanduses, kunstis, filosoofias ja poliitikas. Tänapäeva Kreeka on 1975. aasta põhiseaduse kohaselt vabariik. 300-liikmeline ühekojaline parlament valitakse neljaks aastaks. Riik on jagatud 13 administratiivringkonnaks. Üle 50 % Kreeka tööstusest paikneb Suur-Ateena piirkonnas. Peamised majandusharud on põllumajandus, turism, ehitus ja laevandus. Tuntuimad tänapäeva kreeklased on rezissöör Kostas Gavras, Nobeli preemia laureaat Odysseus Elitis ning helilooja Mikis Theodorakis. Kreeka köök põhineb kitse- ja lambalihal. Populaarsed on samuti kalatoidud. Oliiviõli toodetakse suures koguses ja see annab kreeka toitudele iseloomuliku maitse. 2. Kreeka lipp ja vapp 2.1. Kreeka lipp Kreeka lipul on 9 horisontaalset triipu, mis vahelduvad omavahel sinise ja valgega. Üla- ja

Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Nimetu

Sarnaselt Kreeta lossidega, olid ka Kreeka lossides laod, töökojad ja kultusepaigad. Nii kujutas loss endast justkui suure majapidamise keskust. Losse ümbritsesid massiivsetest kiviplokkidest nn kükloopsed müürid. Losside eesotsas seisis kaks kõrget tegelast: valitseja ja sõjapealik. Tähtsat osa etendasid ka sõjalised kaaskondlased. Lossid seisid omavahel vaenujalal. Religioonis olid olulised samad jumalad, mis hiljemgi (Zeus, Hera, Poseidon). Kreeklased nimetavad oma Mükeene kultuuri aegseid esivanemaid ahhailasteks. Mükeene kultuuri esindajad osalesid ka Trooja sõjas umbes 1200 a eKr. Tume ajajärk (u 1100-800 eKr). Sellest perioodist on vähe teada, sest kiri unustati. Osa kreeklasi läks üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule ja nii laienes Kreeka asustus. Sel perioodil võeti kasutusele raud. Ühiskond oli vähe kihistunud. Kreeka erinevad osad omavahel halvasti ühendatud. Kesk- ja Põhja-Kreekat

19 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Majandusgeograafia

Majandus Geograafia KT Vastused. Euroopa riigid ja pealinnad (- kuulub Euroopa Liitu ) Andorra-Andorra la Vella Albaania-Tirana Austria-Viin Belgia-Brüssel Bosnia ja Hertsegoviina-Sarajevo Bulgaaria-Sofia Eesti-Tallinn Hispaania-Madrid Holland-Amsterdam Horvaatia-Zagreb Iirimaa-Dublin Island-Reykjavík Itaalia-Rooma Kreeka-Ateena Küpros-Nikosia Leedu-Vilnius Liechtenstein-Vaduz Luksemburg-Luxembourg Läti-Riia Makedoonia-Skopje Malta-Valletta Moldova-Chiþinu Montenegro-Podgorica Norra-Oslo Poola-Varssavi Portugal-Lissabon Prantsusmaa-Pariis Rootsi-Stockholm Rumeenia-Bukarest Saksamaa-Berliin Serbia-Belgrad Slovakkia-Bratislava Sloveenia-Ljubljana Soome-Helsingi Suurbritannia-London Sveits-Bern Taani-Kopenhaagen Tsehhi-Praha Türgi-Ankara Ukraina-Kiiev Ungari-Budapest Valgevene-Minsk Venemaa-Moskva Põhja riigid on: USA, Jaapan, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Kanada, portugal, Hispaania, iirimaa, Korea vabariik, Iisrael, Lõuna-Aafrika Vabariik, Austraalia, Uus-Me

Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
21
ppt

Kreeka

korraldati alates aastast 776 eKr. Suhted Eestiga Kreeka tunnustas Eestit 19.mail 1922 ning diplomaatilised suhted kahe riigi vahel taastati 2.oktoobril 1991. Kreeka ei ole kunagi tunnustanud Nõukoude okupatsiooni Eestis Eesti suursaatkond Ateenas alustas tööd aprillis 1997 Eesti Suursaadik Kreekas: Andres Talvik Kreeka Suursaadik Eestis: Polydore Kokonas Veel huvitavat Ajavahe: Kreekas ja Eestis on sama aeg Joogivesi: Kraanivesi kõlbab joogiks. Kreeklased ise aga tarbivad tavaliselt pudelisse villitud vett. Jootraha: On tavaliselt arvestatud hinna sisse. Hea teeninduse eest võite siiski mõne euro lauale jätta. Kohvikutes ja restoranides tuuakse alati arve. Keel: Riigikeeleks on kreeka keel (uuskreeka). Turismipiirkondades saab enamasti hakkama inglise keelega. Vähem osatakse saksa, prantsuse ja vene keelt. Kliima: Vahemereline. Peab meeles pidama, et septembris ja oktoobris võivad ööd olla jahedad.

Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
11
docx

ARMEENIA JA KREEKA KEELED

SISUKORD: SISSEJUHATUS Keele tänapäeva mõistes tekkis u. 40000 aastat tagasi. Primitiivne, algeline keeleline võime oli olemas juba neandertallastel. Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on kõige selgem tunnus, mis eristab inimest teistest loomaliikidest. Inimene on rääkiv ja sümboleid kasutav loom. Kogu inimühiskond ja kultuur sõltuvad suurel määral keelest, side varasemate sugupõlvedega säilib eelkõige tänu keelele: raamatutele ja dokumentidele. Maakeral arvatakse praegu olevat ligikaudu 6000 keelt. Ühe maailma suurima keelkonna moodustavad indoeuroopa keeled, mille keeli kõneleb kokku üle kahe miljardi inimese. Indoeuroopa keelkonda kuuluvad sellised maailmakeeled nagu inglise, hispaania, saksa ja prantsuse. Nimetuse on nad saanud oma muistse levikuala järgi, mis ulatus Põhja-Indiast Euroopasse. Vanimad indoeuroopa tekstid pärinevad hääbunud hetiidi keelest (18. ­ 16.sajand e.m.a.). Tänapäeval jagunevad indoeuroopa keeled järgmisteks keelerühm

Eesti keel
7 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun