Kirik kasutab enda kohta nimetust "ortodoksne", mis tähendab "õigesti uskuvat" või "Jumalat õigesti ülistavat". Idapoolses kristlaskonnas oli kogu kultuuri aluseks kreekakeelsel haridusel põhinev hellenism, läänes aga juurdus ladina keel. Bütsantsi kirikus oli autoriteedilt kõrgeim Konstantinoopoli patriarh, läänes "juhtis vägesid" paavst. Peale selle paistsid erinevused silma nii arhitektuuris, jumalateenistuses kui ka kunstis. Arhitektuuris paistsid silma kaunilt voolitud kuppeltornid. Selle ehtusstiili ilmekaim näide on Hagia Sofia katedraal Istanbulis, mis on ehitatud aastatel 531-537. Eestiski kaunistavad sellised ümarad kuplid Kuremäe kloostrit, mida saab näha Ida-Virumaal. Nii nagu lääne kirikus, austati ka ida kirikus 7 sakramenti, mis võimaluse korral viidi läbi jumalanteenistusega ühendatuna kirikuseinte vahel. Viimasel ühtse kiriku ajal (a. 787) peetud ja ortodoksse kiriku poolt tunnistatud kirikukogul otsustati lubada ikoonide austamine
Koraal ja need ei liikunud paralleelselt. *orkanumist arenes motett *vaimulik muusika *varjati tundeid, isikupära *polüfooniline muusika *teosed lühikesed *saateta koorilaulud Renessanss- keskaja ilmaliklaul *tähendab ,, taassündi" *sai 14.saj alguse Itaaliast, võttis eeskuju Antiik-Kreekakunstist. *muusika käsitleb keskaja ilmalikku laulu, kes väljendub rõõm, naer, armastus, ülistati naise keha ja ilu, sisu oli Jumala vallatu. *Arhitektuuris kuppeltornid, arenes kaubandus, tekkisid vabrikud, kodakondus, side loodusega. *12-13.saj sai alguserüütliordud. Rüütliteks said aristokraadid, alguse sai Prntsusmaalt.Lauldi sõja-, joogi-, nalja ja armastuslaule. *tekkis madrigal, 13.saj ühehäälne, 16.saj 4-5häälne. Laul kajastas õrnu tundeid, loodust. Tekkisid vamulikud hümnid ja 16.saj protsestantlik koraal. *uus helikeel, homofoon, kus 1 hääl oli tähtis- tekkis mazoori ja minoori tekkega ning pingelises juhttooni 7.astmega.
Kui aga äkitselt nukk, kes on päriselt hoopis Swanilda, ellu ärkab. Väga meeldis, et lava oli väga reaalne. Näiteks, kui inimene läks koju või uksest sisse, siis ta nagu päriselt läkski uksest sisse, mitte nagu lihtsalt kuskilt august välja. Palju oli kasutatud erksaid värve, mis lausa paitasid silmi. Oli huvitav vaadata, palju detaile. Kujundus klappis ajastuga väga hästi, sest sel ajastul, mil see ballett lavastatud on, olidki moes näiteks kuppeltornid või ümarad aknad. Ka on majadel kaunistused või skultpuurid, mida tänapäeval ehitistel enam üldse ei näe. Mulle väga meeldis. Kuna käisin esimest korda balletti vaatamas, siis tundusid kõik tantsud väga puhtalt ja ilma apsudeta esitatuna. Tantsijad olid väga tasemel ning kõigi nägudest võis välja lugeda, et nad teevad oma tööd suurima rõõmuga. Kõige rohkem meeldisid mulle siiski peategelased Swanilda ja Franz. Kindlasti tuleks tuua välja
Prantsuse gootikaga: kirikud pikad ja madalad, mis ei vaja tugikaari; kiriku idaots lõppeb sirgelt(apsiid, kabel ja pärg puudub) nt Salisbury katedraal. Selle aja inglise gootikat nim dekoreeritud stiiliks- kasutatakse palju ehitusdetaile, mis pole seotud konstruktsiooniga. Itaalias kasutatakse gooti stiili tagasihoidlikult. Kirikute tugisüsteem on lihtne, vertikaalsust pole väga rõhutatud. Kirikutel puuduvad tornid, pigem ainult 1 torn- kellatorn, mis seisab kiriku kõrval eraldi. Kuppeltornid. Valgmiku osas pole aknad suured ja teravkaarsed, vaid ümmargused ja väiksed. Ehitatakse erivärvilisest marmorist, millest tehakse erinevaid motiive kirikutele. Itaalia gootika alguseks loetakse 13.saj kui ehitatakse San Francesco kirik Assisis. Kirik on pisike, lihtne, ühekojaline. Kirikus on gootikat kui ka romaani stiili. Hilisgootika suurteoseks peetakse Milano katedraali. Tähtsal kohal on ka ühiskondlikud
Leonardol oli kaks suurt eelist. Ta oli kuulsusrikas aga teati ka, et ta hoiab jonnakalt enda käes mitmeid oma parimaid maale ning et ta ei anna neid mingi hinna eest kellelegi. Leonardo hakkas Milanos vana õpetaja viinamäele maja ehitama. Leonardo vanadusele paistis sügispäike. Ta võis õnnelik olla. Leonardo plaanis tehisjärve, mille keskel oleks saar. Läbi saare pidi kulgema kanal ja saare mõlemal pool pidi olema kaks vägevat paleed. Nende nurkadel kuppeltornid. Ehituse juurest viisid veepinnani trepid, mis katsid kõiki kanaleid. Kuningas otsustas, et ehitamine algaks, seda oli ta Leonardole ka lubanud. Varsti pärast seda Leonardo haigestus ning ta käsi jäi halvatuks ja see rippus liikumatult. Ehitus sai jätkata siiski plaani kohaselt, sest projektid olid olemas. Kurbus oli teinud Leonardo da Vinci nii vanaks. Mõned tema viimased väljavõtted päevikutest, mille ta oli kirja pannud natuke aega enne lõppu:
Prantsuse gootikaga: kirikud pikad ja madalad, mis ei vaja tugikaari; kiriku idaots lõppeb sirgelt(apsiid, kabel ja pärg puudub) nt Salisbury katedraal. Selle aja inglise gootikat nim dekoreeritud stiiliks- kasutatakse palju ehitusdetaile, mis pole seotud konstruktsiooniga. Itaalias kasutatakse gooti stiili tagasihoidlikult. Kirikute tugisüsteem on lihtne, vertikaalsust pole väga rõhutatud. Kirikutel puuduvad tornid, pigem ainult 1 torn- kellatorn, mis seisab kiriku kõrval eraldi. Kuppeltornid. Valgmiku osas pole aknad suured ja teravkaarsed, vaid ümmargused ja väiksed. Ehitatakse erivärvilisest marmorist, millest tehakse erinevaid motiive kirikutele. Itaalia gootika alguseks loetakse 13.saj kui ehitatakse San Francesco kirik Assisis. Kirik on pisike, lihtne, ühekojaline. Kirikus on gootikat kui ka romaani stiili. Hilisgootika suurteoseks peetakse Milano katedraali. Tähtsal kohal on ka ühiskondlikud hooned- kuulsaim
( 1668-1723 ) kavandatud Belvedere lossikompleks ( 1714-22 ). Esimesena valmis alumine Belvedere, mida iseloomustab rikkalik interjöör (Marmorsaal, Marmorgalerii, Peegelsaal, Groteskisaal ). Alumist ja ülemist lossi ühendab terrassaed, mis on kujundatud kaskaadi ja paljude skulptuuridega Ülemise Belvedere arhitektuurne ilme moodustub tervest reast arhitektuurselt ühteliidetud paviljonist. Keskosa on kõrge mansardkatusega, otstes kuppeltornid, mis koos rikkaliku arhitektuurse dekooriga süvendavad lossi dünaamilist üldilmet. Viini endine ilmalik keskus Hofburg - koosneb paljudest erinevatest hoonetest, mille hulgast rahvusraamatukogu osa kuulub austria baroki suurepäraste näidete hulka. Selle põhikorrusest ja galeriidest koosneva hoone projekteeris ar.Fischer von Erlach jun. 77
annaabi.ee 
