Nt turul popid eunuhhid siis taheti kastreerida. Võis kuni poole varast trahviks maksta. Hadrianus (117-138) enam tegeles orjade kaitse küsimustega kui teised varem. Rõhutas, et kastreerida ei tohi isegi orja enda nõusolekul, kastreerimine tuleb võrdustada mõrvaga ja isanda vara läheb riigikassasse. Keelas isandatel omavoliliselt tappa orja (magistraatide otsusel võib), keelas orjade piinamise (tõendite saamiseks). Keelas müüa naisorje kupeldajatele, meesorjade müügi gladiaatoritele. CJC (corpus juris civilis) on Hadrianuse seaduse olemas. Antonis Pius (138-161) andis orjadele väärkohtlemise puhul õiguse esitada kaebus, tõendite puhul astuti kaitsvaid samme orja heaks. Kui isand tapab orja põhjuseta on see võrdne kui oleks tapnud vaba inimese. Constianus I (312-337) esimene kristlik keiser deklareeris, et isand süüdi mõrvas kui tapmine sihilik, ori sureb karistuse läbi. Kui
andma poole oma varast. Kõige enam aga hakkas orjade kaitseseaduseid tulema 2 saj Hadrianuse ,korraldas kastreerimise keeldu,kusjuures nägi ette orja või vaba mehe kastreerimise võrdsustamist mõrvaga. Keelas orjade omavahelise tapmise ära, orje ei võinud isandad enam omavoliliselt tappa. Igaks orja tapmiseks pidi olema magistraatide kohtuotsus. Keeras ära orja piinamise. Ei tohtinud ka müüa orja kupeldajatele prostituutideks või gladiaatoriteks. On teada juhtum, kus emand saadeti pagendusse, kes oma orje kohtles liiga karmilt tühiste eksimuste pärast. Kõiki orjade kaitseseadusi on peetud Hadrianuse võitluseks aristokraatiaga ning pigem poliitiline kemplemine. Kas keiser ka ise orjade vastu nii õiglane oli on kaheldav. Hadrianus piiras ka isanda õigust surma mõista. Antonius Pius võimaldas orjadel kaebekirju esitada ( Hadrianusest järgmine keiser). Hadrianus põhjendas ka oma kaitseseadusi
annaabi.ee 
