Minu esimesed triibulised
lõpeta mitte mu mustamäe korteris vaid Wismari haiglas.
Puhkasime vahelduseks tantsimisest ja ta juhatas mind ühte lauda, kus istus ta
sõber, Burksi-Marco. Algul ei tundunud mulle midagi kahtlast, kuid lõpuks ma siiski
suutsin korraks kainema pilguga olukord üle vaadata ja minu hirmuks selgus, et mind oldi
ninapidi tõmmatud. Pihvi-Pille oli kõigest vaid peibutis, kelle ülesanne oli mind Burksi-
Marcole tutvustada. Tegu oli kupeldajatega, olin hirmust kange ning kartsin, et mind
viiakse kuskile idabloki riiki. Olukord võttis mu mõistuse nii selgeks, et õnneks suutsin
jalad kõhu alt välja võtta ja jooksin elu eest sellest ühtäkki rõvedaks muutunud kohast
minema. Järgneval päeval kodus ärgates oli mul jube peavalu, saadud kogemus ei
rahuldanud mind ja andsin lubaduse Sauna tänavalt alati pika kaarega mööduda.
annaabi.ee 
