aastal kuldmedali maali ,,Jairuse tütre elluäratamine" eest. 1872. aastal ta abiellus Vera Aleksejevna Svetsovaga. 1873. aastal reisis oma naise ja tütrega Itaalias ning hiljem läks elama ja töötama Pariisi. 1876. aastal naases Venemaale. Temast sai peredviznikute (Venemaa kunstiühing) juhtfiguur. Kümme aastat hiljem lahutas ta oma naisest ning lahkus kunstiühingust. Ta läks Peterburi Kunstiakadeemiasse tööle. 1899. aastal abiellus uuesti ning kolis Leningradi lähistele Kuokkalasse. 29.septembril 1930. aastal ta suri ning maeti Kuokkalasse. Looming Reipin tegeles olustiku, portree ja ajaloomaaliga. Portreemaalid moodustasid suure osa tema loomingust. Loomingus oli tähtsal kohal revolutsiooniline võitlus. Ajaloomaalidest tuntuim on ,,Ivan Groznõi ja ta poeg" ,,Ivan Groznõi ja ta poeg" Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Ilja_Repin
Kõigist neist üleelamistest halvenes kunstniku tervis. Ta ostis mõisa Vitebski kubermangus ja maalib seal tütardest imekaunid portreed. Repin on maalinud mitmeid portreid ka vene intelligentsi esindajatest: Modest Mussorgski, Pavel Tretjakovi, Dimitri Mendelejevi jt. portreed. Repin maalis kiiresti, nähes modelli vahel harva, sageli pidi maalima mälu järgi. 1899.a. abiellus Repin teist korda.Aasta pärast kolis ta naise juurde Kuokkalasse Karjalas Pärast oktoobrirevolutsiooni jäi Kuokkala väljapoole Nõukogude riigi piire ning Repin enam Venemaale ei tulnudki.Ta suri Kuokkala suvilas 29.septembril 1930.a.
poeg Jura jäid emaga. Samal aastal eemaldus Ilja Repin peredviznikutest. 1888. aastal tuli ta küll tagasi, kuid lahkus lõplikult ühingust 1890. aastal. Ta süüdistas ühingut bürokraatias ning ei suutnud nõustuda uuendustega põhikirjas. Alates 1893. aastast töötas Repin Peterburi Kunstiakadeemias nii professori kui ka direktorina. Aastal 1899 abiellus Repin teist korda. Ta kolis elama naise juurde, tolleaegse Peterburi linna lähistele Kuokkalasse (praegune Repino Venemaa Leningradi oblastis), mis kuulus pärast oktoobrirevolutsiooni Soome alla. Nõukogude valitsus püüdis Repini asjatult kodumaale tagasi tuua. Ilja Repin suri 29. septembril 1930. aastal Kuokkalas (tollases Soomes, alates 1940. aastast kuulus Nõukogude Liitu) ning sinna on ta ka maetud. 1940. aastal avati Kuokkalas kunstniku kodu tema memoriaalmuuseumina. Ilja Repin on mõjukamaid kriitilise realismi esidajaid. Tegeles olustiku,
Vera ja Nadja. Noorem tütar Tanja ja poeg Jura jäid emaga. Samal aastal eemaldus Ilja Repin peredviznikutest. 1888. aastal tuli ta küll tagasi, kuid lahkus lõplikult ühingust 1890. aastal. Ta süüdistas ühingut bürokraatias ning ei suutnud nõustuda uuendustega põhikirjas. Alates 1893. aastast töötas Repin Peterburi Kunstiakadeemias nii professori kui ka direktorina. Aastal 1899 abiellus Repin teist korda. Ta kolis elama naise juurde, tolleaegse Peterburi linna lähistele Kuokkalasse, mis kuulus pärast oktoobrirevolutsiooni Soome alla. Nõukogude valitsus püüdis Repini asjatult kodumaale tagasi tuua. (http://www.wikipedia.ee/wiki/Ilja_Repin) Repin kujundas ise oma kodu Penaty, mis asub Repinos (Vanasti tuntud soome nime Kuokkala all, 1948 nimetati kunstniku auks Repinoks). (http://en.wikipedia.org/wiki/Repino) Pärast 1917 Oktoobrirevolutsioon saavutas Soome iseseisvuse. Nõukogude institutsioonid
annaabi.ee 
