R. Kreutzwaldile alla. Sellele vaatamata osales Köler jätkuvalt rahvuslikus liikumises, esindades maailmavaatelt pahempoolset ja orientatsioonilt Vene keskvõimule tuginevat liini. 1881 aitas Johann Köler mõjusaimal kombel, et Aleksander III Eesti organisatsioonide saatkonna vastu võtaks. Jakobsoni surma järel 1882 tõusis Johann Köler tema suuna autoriteetseimaks tegelaseks. 1882 tekkis Köleril idee osta eesti väljarändajatele Krimmis Kuntaugani mõisast maad ja rajada seal õitsev eesti asundus. Johann Köler üritas selleks saada laenu Aleksandikoolist, kuid projekti utoopilisust nähes seadis Jakob Hurt sellele peakomitee presidendina veto. Järgnes terav kokkupõrge, mille tulemusel Hurt tagandati presidendi kohalt ja selleks valiti Johann Köler. Hurda kaebuse peale peatasid võimud Aleksandrikooli komiteede tegevuse. Kuntaugani projekt ebaõnnestus täielikult ja ruineeris Köleri majanduslikult. 1891 valiti Johann Köler
Haapsalu 2011 Sisukord Sissejuhatus............................................................lk 3 Johann Köleri elu algus, Haridus...........................lk 4 Loomingu teekäik..................................................lk 5 Köler ja Eesti..........................................................lk 6 Mälestus Kölerist...................................................lk 7 Tutvumine Jakobsoniga, Kuntaugani projekt........lk 8 Kodumaa looming,Lapsepõlv Lubjassaares..........lk 9 Tähtsamad teosed...................................................lk 10 Looming.................................................................lk 11-12 Kokkuvõte..............................................................lk 13 Kasutatud kirjandus................................................lk 14 2
seotud olevad isikud, kes elasid Peterburis. Nende peaeesmärgiks oligi eesti talupoegade aitamine erinevates küsimustes. Köler oli tegev veel Aleksandrikooli Peakomitees ja Eesti Kirjameeste Seltsis. 1864. a. kutsus ta kokku Lubjassaarel talumeeste salakoosoleku, kus koostati palvekiri Venemaa keisrile. Talupoegi üritas ta aidata ka sellega, et pani kõik oma säästud Kuntaugani mõisa ostu Venemaal, et nad saaksid sinna välja rännata. Tehingu tulemuseks oli, et Köler kaotas peaaegu kogu oma varanduse ning see muutis ta vanaduspäevad suhteliselt raskeks. Ilma Köleri abi ja toetuseta poleks Jakobson saanud hakata välja andma ajalehte ,,Sakala" ja tõenäoliselt oleks jäänud asutamata ka Hugo Treffneri gümnaasium Tartus. Johann Köler suri 73-aastasena 1899
seotud olevad isikud, kes elasid Peterburis. Nende peaeesmärgiks oligi eesti talupoegade aitamine erinevates küsimustes. Köler oli tegev veel Aleksandrikooli Peakomitees ja Eesti Kirjameeste Seltsis. 1864. a. kutsus ta kokku Lubjassaarel talumeeste salakoosoleku, kus koostati palvekiri Venemaa keisrile. Talupoegi üritas ta aidata ka sellega, et pani kõik oma säästud Kuntaugani mõisa ostu Venemaal, et nad saaksid sinna välja rännata. Tehingu tulemuseks oli, et Köler kaotas peaaegu kogu oma varanduse ning see muutis ta vanaduspäevad suhteliselt raskeks. Ilma Köleri abi ja toetuseta poleks Jakobson saanud hakata välja andma ajalehte „Sakala“ ja tõenäoliselt oleks jäänud asutamata ka Hugo Treffneri gümnaasium Tartus. Johann Köler suri 73-aastasena 1899
kelle stiil, tõsi küll, hakkas juba ajale jalgu jääma, sest akademistlikku stiili oli välja vahetamas realistlik koolkond. Kuid lisaks sellele oli Kölerist saanud ka üks rahvusliku ärkamisaja silmapaistvamaid tegelasi. Tema positsioon tugevnes veelgi pärast Carl Robert Jakobsoni ootamatut surma 1882. aastal, mil temast sai endise Jakobsoni leeri üs tugevamaid liidreid. Samal ajal tekkis Köleril mõte osta Krimmis Kuntaugani mõisalt maad, et rajada sinna õitsev eestlaste asundus. Selleks soovis ta raha laenata Eesti Aleksandrikooli fondist, kuid selle Peakomitee president oli Köleri kahtlasevõitu plaanile kindlalt vastu. Järgnes terav konflikt, mille käigus Hurt Aleksandrikooli Peakomitee presidendi kohalt tagandati ja selleks sai Köler. Ta võttiski Aleksandrikooli kassast raha ning ostis selle eest asundusele maad. Kuid projekt kukkuski läbi ning Aleksandrikool jäi ilma suurest hulgast rahast
Ent siis jäi 40-aastane Jakobson kopsupõletikku ja suri ootamatult 1882. aastal. Kogu eesti rahvas leinas, baltisakslased ei suutnud oma kahjurõõmu varjata. Paraku ei toonud Jakobsoni surm lepitust ja tülid jätkusid. Aleksandrikooli peakomitees teravnes Hurda vahekord Johann Köleriga. Köler soovis Aleksandrikooli jaoks kogutud rahast suure summa laenu võtta, et tasuda Krimmi eesti ümberasujate tarvis ostetud Kuntaugani mõisa eest. Sellele oli Hurt loomulikult vastu. 1883. aastal võeti Hurt Köleri ja tema toetajate eestvõttel Aleksandrikooli peakomitee esimehe kohalt maha. Kartes rahade kaotsiminekut, kandis Hurt omavahelised tülid ametivõimude ette. Ametivõimud nägid selles aga vaid teretulnud ettekäänet sekkumiseks: Aleksandrikooli peakomitee suleti, samuti abikomiteed, ja kogu ettevõtmine allutati Liivimaa kubernerile.
annaabi.ee 
