Uurimus Aristotelesest
See kehtib ka maailma kui terviku kohta. Aeg
kui niisugune oleleb koos hinge antusega: "on võimatu, et oleks aeg, kui poleks olema hinge". Aja olemasolu on
tingitud liikumisest ja hing etendab siin üksnes ajanähtuse tunnetaja osa ja seostub temaga just seetõttu.
2. Füüsikaline maailmaseletus.
Oma "Füüsika" teise raamatu alguses jagab Aristoteles kõik esemed kahte pearühma: 1) asjad või esemed
("loomulikud"), mis looduse poolest olelevad; 2) inimliku töö ja oskusega loodud kunstproduktid. Ainult
esimese rühma asjad omavad liikuvust.
Aristoteles näeb kogu füüsilist olemist kantuna teatavaist ürgainetest või elementidest. Need on: tuli, õhk, maa
ja vesi. Kõik, mis maailmas toimub, on nimetatud nelja põhielemendi liikumise sünnitisteks. Igale elemendile
vastab ainult temale omane liikumise vorm. Liikumis vorme on põhiliselt kaks: ringliikumine ja sirgjooneline
liikumine. "Loomulikele" elementidele on iseloomulik sirgjooneline liikumine, üles- või allapoole. Viimase
annaabi.ee 
