nistaadiumis need parasjagu on; millised putukaid ja selgrootuid võib nende ligidal tegevuses märgata; milliseid linde on kuulda; samuti an- nab ta lindude käitumise ja laulu kohta lühikesi tabavaid iseloomustusi. Üldjuhul väldib ta looduskirjeldustes inetute või ebameeldivate nähtus- te kajastamist, eelistades vahendada ainult ökosüsteemide esteetilist pa- let. See tendents on omane ka paljudele teistele eesti looduskirjanduse autoritele. Sarnase käsitluslaadiga on ka kunstnikuharidusega Ants Murakini teos "Paani riik. Põgusaid matkavaatlusi keset sajapalgelist kodumaa loodust", mille käsikiri oli valmis hiljemalt 1940. aastaks, kuid mis sõja tõttu jõudis trükki alles 1947. aastal Rootsis. Tallinna ja Viljandi linnalähedase looduse, peamiselt linnustiku kohta tehtud tähelepanekud on adresseeritud noorele loodushuvilisest sõbrale; ajaline ja ruumiline distants aga muudavad nende mõtte hoopis mitmetahulisemaks kui algselt plaanitud
Moefotograaf Richard Avedon pildistas Warholi keha pärast operatsiooni 1969. a. *1960. aastad oli aeg, kui Ameerika kunstnikud avastasid enda ümber veelgi tööstuslikuma ja kommertslikuma keskkonna, kui oli olnud Suurbritannias. Popkunsti kuulsamate teoste loojad polnud sugugi traditsioonilise kunstnikuharidusega. Andy Warhol oli enne oma kuulsuseteed edukas kingamoe illustraator, James Rosenquist tegeles plakatiäriga, Roy Lichtenstein töötas ajakirjas illustraatori ja kujundajana ning Tom Wesselmann õppis joonisfilmi. Popkunsti suur, USA föderaalvalitsuse poolt kaasa aidatud läbimurre leidis aset 1964. aasta Veneetsia biennaalil (Kangilaski 1971a). Sirje Helme sõnul oli lääne kunstil kaks dimensiooni: high art ja low art ehk madal ja kõrge kunst.
annaabi.ee 
