Demokraatlikud revolutsioonid idealiseerisid rahvusriiki. Romantismi esteetikast Romantiline liikumine sai alguse Saksamaalt, laienes 1830. aastatel üle kogu Euroopa ning romantism kujunes õhtumaadee viimaseks terviklikuks ühtse esteetikaga kultuuriajastuks. Uus stiil vastandas end valgustusajastu mõistusekesksusele, ülistades intuitsiooni, tundeid ja kirge. Uuriti meelte maailma, tunti huvi üksikisiku kogemuste ja läbielamiste vastu. Tekkis mina-kultus koos kunstnikugeeniuse väärtustamisega. Eemaldudes tegelikkusest, kaldus romantism unistuste- ja fantaasiamaailma, mis pakkus inimesele võimaluse põgeneda ka iseenda eest. Arvati, et looja võib loomeekstaasis kaotada piiri soovitu ja tegelikkuse vahel. Romantikuid huvitas ka olemise hämaram pool õudused, müstika, surm. Näiteks Johann Wolfgang Geothe kiriromaan ,,Noore Wertheri kannatused" kutsus Saksamaal esile suitsiidilaine.
kooseksisteerimise eest. Pärast Teist maailmasõda asendati Rahvasteliit ÜRO-ga. (J. Gaarder, 1996, "Sofie maailm", Tallinn, Koolibri, lk 273-298) 21 Romantism Romantismi aja uued märksõnad olid tunne ja fantaasia, elamus ja igatsus. Suurt rolli hakkas mängima üksikisik, kes ise oma elu tõlgendas. Romantikud arendasid välja peaaegu pidurdamatu mina-kultuse. See tõi kaasa ka kunstnikugeeniuse väärtustamise. Näiteks Beethoven- tema muusikas kohtame inimest, kes väljendab iseenda tundeid ja igatsusi. Romantikud arvasid, et kunstnik suudab vahendada midagi, mida filosoofid ei suuda. Romantismile oli tüüpiline igatsus millegi kauge ja kättesaamatu järele, müstika, öö, hämarus, iidsed varemed ja kõik üleloomulik. Romantikuid huvitas kõik hämar, õudne ja müstiline. Üks olulisi tunnusjooni romantismil on looduseigatsus ja loodusmüstika. Romantism aitas tugevdada ka
(Raffaeli viimane töö). Kristus V- testamendi prohvetite vahel, all jüngrid. Kompa esiplaanil huvitavad figuurid. Emotsionaalne keha liikumine, kehad pöördes. Zhestikuleeriv noormees. Meeleliigutust väljendavad kehad. Kehad väljendavad omavahelisi suhteid. 7. Michelangelo (1475-1564), itaalia maalikunstnik, skulptor, arhitekt ja luuletaja, kelle kunstilised saavutused avaldasid tohutut mõju tema kaasaegsetele ja sellele järgnenud Euroopa kunstile. Ta oli väljapaistva kunstnikugeeniuse võrdkuju. Ta tegeles terve elu ka luuletamisega, viimastel eluaastatel ütles ta oma sonettides maailmast ja isegi oma kunstist lahti. Tema piinatud vagadust täis luules peegeldus tihti läbikukkumistunne (tal jäid paljud tööd pooleli). Michelangelo otsis pidevalt väljakutseid, sellepärast eelistas ta tegeleda füüsiliselt raske tööga - marmori nikerdamise ja fresko maalimisega. Maalide maalimisel valis ta alati kõige keerulisemad poosid,
annaabi.ee 
