Ta organiseeris taas kannelde tootmise Tallinna Klaverivabrikus ja asus tööle Tallinna Laste Muusikakoolis ning peagi ka Georg Otsas. Els Roode on kr. kandle mängutehnika rajaja ja algõpetuse väljatöötaja. Soome kannel rohkete bassidega. Läti ja Leedu sama kõrguseni kui Eesti kromaatiline kannel. Umbes samal ajal, kui meil algas kandleõpetus muusikakoolides, avati Lätis ja Leedus erialad nii musakoolides kui konservatooriumites. See on toonud kaasa pilli varasema liitmise kunstmuusikaga, heliloojate huvi selle vastu ja kandlepedagoogika arendamise. Els Roode tellimusel kirjutasid kandlele heliloojad Ants Sõber, Gennadi Podelski, Lembit Veevo, Aarne Männik, Gennadi Taniel jt. Muusikakoolides on eesmärk anda õpilastele igakülgne ettevalmistus, arendada mängutehnikat ja nooditundmist nii et tulevikus oleksid nende teed lahti nii klassikalise muusika kui rahvamuusika seas. Kandlele on veel kirjutanud muusikat M. Tally, L. Jõeleht, K. Kõrver, M.-M. Lill, H. Tulve, T.
Muusikat peeti jumalate keeleks ning muusika ja pillid,millega jumalaga mängisid,peeti pühadeks. Muusikuid koheldi suure austusega. Igas kultuuris arenes välja mingi teatud asi. Tänapäeva muusika põhineb muusikalistest helidest,helidest,müradest ja konkreetsetest loodus-või inimkeskkondade helidest. Muusika ülesmärkimiseks kasutati ka noodikirja,mis oli pärit 8-9 sajandist. Noodikiri tekkis kloostrites. Algsteteks noodimärkideks olid neumad.Juba uusajast peale on muusikat seotud kunstmuusikaga ja meelelahutusmuusikaga. Tänapäeval võib muusikat kuulda ka telefonihelinana,raadios ja televisioonis. On ka palju muusikastiile ning pille on samuti palju. Muutusi on palju,sest aeg on edasi läinud ja kõik on arenenud edasi tänu inimestele ja muusikale. Keskajal oli muusikastiile palju vähem. Keskajal ei pööratud tähelepanu sellele,kas muusika kuulajatele meeldib või ei, aga tänapäeval on see vägagi tähtis. Samaks on jäänud koor, vanasti oli kooris 12-15 lauljat
Arengusuundi Euroopa muusikaelus 20.sajandi I poolel 20. sajandi I poole muusikasse jätsid Lääne-Euroopa (st Prantsusmaa ja Saksa-Austria) heliloojate kõrval märkimisväärse jälje ka mitmed Kesk-Euroopa heliloojad rumeenlane George Enescu, poolakas Karol Szymanowski, tsehhid Leos Janacek ja Bohuslav Martinu ning ungarlased Zoltan Kodaly ja Bela Bartok. Janacek, Kodaly ja Bartok ühendasid rahvamuusika kunstmuusikaga, mis oli uus nähtus. Varemgi olid heliloojad loomingus kasutanud üksikuid rahvaviiside motiive, kui Janaceki muusika lähtus pea alati Tsehhi muusikalisest folkloorist. Temast nooremad Kodaly ja Bartok olid esimesed, kes pöördusid rahvamuusika poole juba muusikateaduslikel alustel ja süstemaatiliselt. Sel perioodil elavnes ka Inglismaa muusikaelu. Esimeseks selle perioodi heliloojaks said Edward Elgar, kelle looming ei väljunud siiski 19
Muusikaajalugu Rahvalaul · Palju tõdesid, mis pole otse välja öeldud · Peab võrdselt kunstmuusikaga austama · Iga laul on kordumatu · Sisaldab kogu ajalugu · Aitavad maailma lahti mõtestada · Oluline: · Tekst põlvkondade teadmised, väljendusrikas, peast lauldud, mõttekordus ehk parallelism ehk ümberütlemine, peidus kombed ja tavad, oma tõlgendus · Vorm korrastajaks värsimõõt, esimene silp tugev, teine nõrk · Rütm mõjutab viisi ja meloodiat ehk tooni ehk mõnu ehk häält, viisi vähem
20 sajandi esimese poole muusikasse jätsid Lääne-Euroopa heliloojate kõrval märkimisväärse jälje ka mitmed Kesk-Euroopa heliliijad- sealhulgas ka Bela Bartok Bartokiga on Euroopa helikunstis seotud ka üks kvalitatiivselt uus nähtus, nimelt rahvamuusika ühendamine kunstmuusikaga. Tõsi, üksikuid rahvaviiside intonatsioone või tsitaate olid oma loomingus kasutanud paljud heliloojad varemgi, kuid Leos Jana©ek ei tsiteerinud, vaid tema muusika lähtus pea alati Tsehhi muusikalisest folklorist. Temast terve põlvkond nooremad Kodaly ja Bartok olid aga esimesed, kes pöördusid rahvamuusika poole juba muusikateaduslikel alustel ja süstemaatiliselt. Mõlemad korraldasid rahvaviiside uurimiseks ja kogumiseks ulatuslikke ekspeditsioone mitte ainult
klassikalisele muusikale sobivamaks, vaid jättis tõelised toored folgi meloodiad ja rütmid alles naturaalselt, rõhutades nende primitiivseid elemente. Tema muusika oli agressiivne ja karm. (Classical Music...1994: 18) 4.4. Zoltàn Kodàly (1882-1967) Zoltàn Kodàly oli Ungari helilooja, kasvatusteadlane ja musikoloog. Suurema osa oma lapsepõlvest veetis ta maal, kus elas kokku kaheksateist aastat. Tema vanemad olid tihedalt seotud klassikalise ehk kunstmuusikaga. Zoltàni ema mängis klaverit ja laulis, isa musitseeris viiulil, seejuures polnud kumbki professionaalne muusik. Sellegipoolest oli muusikal nende elus tähtis roll. Lisaks puutus Zoltàn juba lapspõlves kokku rikkumata ja naturaalsete folklauludega, mida esitasid tema sõbrad maakoolist. Ilmselt sai sealt alguse sügav huvi nende kahe muusikastiili vastu. Kodàly oli väga andekas, õppis vähese vaevaga selgeks klaveri, viiuli, vioola ja tsello. (The New Grove...1980d: 136-137)
annaabi.ee 
