Kõigi Kalevipoja osade kokkuvõtted
"Beiträge zur genauern Kentniß der ehstnischen Sprache" ilmunud Kristfrid Gananderi
"Mythologia Fennica" ("Finnische Mythologie"). Peterson märgib oma kommentaarides, et
eesti rahvaluules on viiteid laulujumalale, kelle nime ei nimetata, kuid kelle lähedaseks
vasteks on soome Waine-moinen (Väinämöinen). Väinämöinen võis 19. sajandi eesti
haritlastele tuttav olla ka Garlieb Merkeli teose "Die Vorzeit Lieflands" (1798) kaudu.
Faehlmann hakkas Vanemuise kuju kasutama oma kunstmuistendites, Kreutzwald tõi ta sisse
"Kalevipoeg" algusvärssidesse ("Laena mulle kannelt, Vanemuine!"), Carl Robert Jakobson
tutvustas laulujumalat oma koolilugemikes. Aastal 1865 loodi Tartus lauluselts Vanemuine,
mis korraldas ka esimese üldlaulupeo.
20. sajandi alguseks oli Vanemuine eesti rahva hulgas enam-vähem üldtuntud ja suures osas
peeti teda tõenäoliselt ehtsaks muinasusundi jumalaks.
Kalevipojaga seotud tegelased ja kohad Jumalad Ilmarine (Ilmarinen) | Uku | Pikker (Äike) |
annaabi.ee 
