20. saj I poole peamised kunstivoolud
seletatakse naivistliku kunsti värskust ja ainulaadsust.
Esimese maailmasõja ajal sai populaarseks dadaism. Dada kunstnike arust oli
maailm sõge ja kuritegelik ja et inimesi taipama panna tuli neid absurdsustega
sokeerida. Seetõttu naeruvääristati kõike ilu, häid kombeid, poliitilisi ideaale jne.
Andre Breton otsis aga järjekindlamat ja positiivsemat suunda, kui dadaism ning
selleks saigi sürrealism. Sürrealistide eesmärgiks oli elu ja kunstivahelise piiri
kaotamine või kahtlaseks muutmine. Saksamaal püüdis uus kunstikool ,,Bauhaus"
trotsida sõjakaotuse masendust ja ühiskondlikku kaost ning näidata teed progressile.
Ning kuna ,,Bauhausis" oli kunsti teljeks arhitektuur, siis sai tähtsaks põhimõte, et ilus
on see, mis hästi funktsioneerib. Selletõttu saigi uue kunstivoolu nimeks
funktsionalism.
20. sajandil sai juhtivaks avangardistlik kunst ehk iga põlvkond pidi looma
midagi täiesti uut