koosolekute, ühisuste, liitude ja streikide vabadused, niisama isiku ja kodukolde puutumatus peavad kogu Eesti riigi piirides vääramata maksma seaduse alusel, mida valitsus viibimata peab välja töötama.” 15.08.1920 a. Eesti esimene PS sisaldab samuti tervet põhiõiguste peatükki. II ptk pealkiri oli “Eesti kodanikkude põhiõigustest” (§-d 6-26). §6 sätestas võrdsuse seaduse ees, kodu puutumatus §10 usu- ja südametunnistusvabadus §11, teaduse- ja kunstivabadus §12, väljendusvabadus §13, sõnumisaladus §14 jne… 1.01.1938 a. jõustunud PS II ptk sisaldas samuti põhiõiguste kataloogi, mis kandis sellest ajast peale nime “Eesti kodanikkude õigused ja kohustused.” (§-d 7-33). Nt. sätestas §21 lg1 perekonnapõhiõigused, mis on otsene eeskuju tänapäeva PS §27 lg 1-le: “Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning riigielu alusena on riigi kaitse all”. Ühtlasi pani PS
***lg 2 riived (lihtne piiriklausel): - omandi kitsendused; - kuidas kõrvaldada omandikitsenduse ebapropertsionaalsust? Makske hüvitisi § 32 lg 4 – pärimiõigus – õigus pärida ja pärandada Õigus pärida? Seadusjärgne „mida keegi PEAB pärima“ ei ole kirjas XI teadusvabadus § 38 lg 1 kunstivabadus Mis asi on teadus? Teaduseks võiks nimetada tõsiselt võetavat ja teadmistetasemest lähtuv katse, selgitada metoodilise korrastatud katsega välja tõde; Mis on kunst? Kunst on vabaloome kujundus, mille käigus kunstik oma muljed, kogemusi vormide keele kaudu edasi annab Esemeline kaitseala on olemas, isikuline ei ole kui kunstiöö on teinud loom XII menetuslikud § 22
expressis verbis ette nähtud. Seaduse reservatsioon puudub näiteks põhiseaduse §-s 38 lg 1 garanteeritud teaduse- ja kunstivabadusel. Kas tähendab see seda, et vastavaid vabadusi ei ole võimalik üldse piirata? Lahendus, mille kohaselt osad vabadused oleksid võimaldatud ilma igasuguste piiranguteta ei saa siiski rahuldada. Näiteks teadusevabadus ei saa olla piiramatu, sest inimesi ei tohi põhiseaduse § 18 lg 2 kohaselt allutada teaduskatsetele nende vaba tahte vastaselt. Samuti ei saa kunstivabadus olla piiramatu, sest ka kunstiteosega võib teotada teise isiku au või head nime (§ 17). "Ühiskonnas ei saa olla absoluutseid piiramatuid põhiõigusi. Mistahes põhiõiguse realiseerimisvõimalused saavad piiramatult kesta vaid seni, kuni seejuures ei takistata mingi teise põhiõiguse realiseerimist. Sellises põhiõiguste konkurentsi olukorras tekib paratamatult põhiõiguste piiramise vajadus." (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus 26. augustist 1997, RT III 1997, 28, 285)
Seaduse reservatsioon puudub näiteks põhiseaduse §-s 38 lg 1 garanteeritud teaduse- ja kunstivabadusel. Kas tähendab see seda, et vastavaid vabadusi ei ole võimalik üldse piirata? Lahendus, mille kohaselt osad vabadused oleksid võimaldatud ilma igasuguste piiranguteta ei saa siiski rahuldada. Näiteks teadusevabadus ei saa olla piiramatu, sest inimesi ei tohi põhiseaduse § 18 lg 2 kohaselt allutada teaduskatsetele nende vaba tahte vastaselt. Samuti ei saa kunstivabadus olla piiramatu, sest ka kunstiteosega võib teotada teise isiku au või head nime (§ 17). "Ühiskonnas ei saa olla absoluutseid piiramatuid põhiõigusi. Mistahes põhiõiguse realiseerimisvõimalused saavad piiramatult kesta vaid seni, kuni seejuures ei takistata mingi teise põhiõiguse realiseerimist. Sellises põhiõiguste konkurentsi olukorras tekib paratamatult põhiõiguste piiramise vajadus." (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus 26. augustist 1997, RT III 1997, 28, 285)
annaabi.ee 
