Adamson-Eric, 1967, Tallinn Adamson-Eric (1902-1968) oli silmapaistev kultuuritegelane ja loominguline isiksus eesti kunstis. Eelkõige pühendus ta maalimisele, aga tegeles ka peaaegu kõigi tarbekunstiharudega. Adamson-Ericu isikupärast maali-ja tarbekunstiloomingut iseloomustab elegants, peen värvivalik ja kohati ka vaimukus. Maalijana kujunes ta välja ning arendas end Pariisi vabaakadeemiates, ent samas oli ta sügavalt seotud koduse põhjamaise keskkonnaga ja Eesti rahvusliku kunstitraditsiooniga. Mis peegeldub ka tema teostes. Adamson-Ericu loodud tarbekunstiesemed olid unikaalsed, ent samal ajal funktsionaalsed kunstiteosed. Tema loomingus peegeldub Eesti kujutava ja tarbekunsti areng enam kui nelja aastakümne vältel. Lisainformatsiooni uurides sain teada veel, et kodumaises erialakirjanduses on Adamson- Ericut läbi aegade määratletud kui ühte Pariisi koolkonna silmapaistvamat esindajat Eestis. Tema õppimine erinevates Pariisi vabaakadeemiates aastatle 1924-1928 ning sellega
Adamson-Ericu elust Adamson-Eric (Erich Carl Hugo Adamson) sündis 18. augustil 1902. aastal Tartus. Adamson-Ericu nimevormi hakkas ta kasutama 1920. aastate lõpul. Ta oli eesti kunstis üks silmapaistvamaid loomingulisi isiksusi. Kõige rohkem tegeles ta maalimisega, kuid ta oli ka väga mitmekülgne tarbekunstnik. Ta looming on isikupärane ja elegantne, sügavalt seotud koduse põhjamaise keskkonnaga ja eesti rahvusliku kunstitraditsiooniga. Oluline oli ka Adamson-Ericu osa kunstipedagoogina ning kunstiinstituudi ja tarbekunstikombinaadi ,,Ars" organiseerijana sõjajärgseil aastail. 1921. aastal astus ta kunstikooli Pallas, kuid õppetööst ta osa ei võtnud, ning pallaslaseks teda lugeda ei saa. 1923. aastal sõitis Adamson-Eric Berliini tarbekunsti õppima. Peale seda sõitis kunstnik 1924. aasta kevadel Pariisi, kuhu ta jäi kaheksaks aastaks pidama.
Vabaskulptuuride tähtsaimad motiivid on jumalad ja Buddha. India reljeef India skulptuuri valitsev vorm on reljeef. Ülev vaimsus ja maalähedus segamini. Uuemad kultuurid 1.-2. sajandil Gandharas. Kujude seostamine hellenismiga. Skulptuurid on rahulikud, leebed ja üleva ilmega. Eeskuju Hiina ja Jaapani skulptuuridele. Samal ajal Mathuras loodud budistlikud skulptuurid olid segunenud hinduistliku kunstitraditsiooniga. India kujutava kunsti õitseaeg- 4.-7. sajand(Guptade dünastia). Khajurahos- võimsa valitsejadünastia pealinn ja religioosne keskus. Borobuduri tempel Jaava saarel. Maalikunst Suure ja huvitava osa moodustavad India kunstist maalikunst. Puhtlineaarne käsitlusmood: voolav, kaunis, veidi stiliseeritud joon ning kirkad värvid. Muinasjutulik üldpilt. Arenenud kunstiliik. Ganesh
Adamson-Eric (1902-1968) oli silmapaistev kultuuritegelane ja loominguline isiksus eesti kunstis. Eelkõige pühendus ta maalimisele, aga tegeles ka peaaegu kõigi tarbekunstiharudega. Adamson-Ericu isikupärast maali-ja tarbekunstiloomingut iseloomustab elegants, peen värvivalik ja kohati vaimukus. Maalijana kujunes ta välja Pariisi vabaakadeemiates, ent samas oli ta sügavalt seotud koduse põhjamaise keskkonnaga ja eesti rahvusliku kunstitraditsiooniga. Adamson-Ericu loodud tarbekunstiesemed olid unikaalsed, art deco sugemetega, ent samal ajal funktsionaalsed kunstiteosed. Tema loomingus peegeldub eesti kujutava ja tarbekunsti areng enam kui nelja aastakümne vältel. Adamson-Eric 1967. aastal Tallinnas Adamson-Eric. Tulbid. 1939. Õli, lõuend Kumu Esmakordselt oma peaaegu sajandipikkuse ajaloo jooksul on Eesti Kunstimuuseumil spetsiaalselt muuseumi vajadustele vastav ja eesti kunstile vääriline hoone uus
vahetatavad näitused. Adamson-Eric (1902-1968) oli silmapaistev kultuuritegelane ja loominguline isiksus eesti kunstis. Eelkõige pühendus ta maalimisele, aga tegeles ka peaaegu kõigi tarbekunstiharudega. Adamson- Ericu isikupärast maali-ja tarbekunstiloomingut iseloomustab elegants, peen värvivalik ja kohati vaimukus. Maalijana kujunes ta välja Pariisi vabaakadeemiates, ent samas oli ta sügavalt seotud koduse põhjamaise keskkonnaga ja eesti rahvusliku kunstitraditsiooniga. Adamson-Ericu loodud tarbekunstiesemed olid unikaalsed, art deco sugemetega, ent samal ajal funktsionaalsed kunstiteosed. Tema loomingus peegeldub eesti kujutava ja tarbekunsti areng enam kui nelja aastakümne vältel. 3 Adamson-Eric 1967. aastal Tallinnas Adamson-Eric. Tulbid. 1939. Õli, lõuend 4 2. Kumu
eelnenud teoste vormi, konventsioone, taotlusi jms. Avardamine- Mingi “kunstilise probleemi” (vormi, žanri, stiili jms) lahendamise korral. Nt tsentraalperspektiivi kasutusele võtmine lääne maalikunsti ajaloos, oli uus tehnika, mis aitas edukamalt saavutada eelnenud kunstnike eesmärke (st maailma kujutamine). Hülgamine- heidetakse kõrvale vahetute eelkäijate stiilid ja väärtused, ja rõhutatakse sugulust ajaliselt kaugemal oleva kunstitraditsiooniga. 7. Selgitage narratiivse kunstiteooria erinevust esteetilisest kunstiteooriast. Esteetiline KT: x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. Kunsti defineeritakse esteetilse kogemuse mõiste kaudu Narratiivne KT: x on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses eelneva kunstiga – kunstitraditsiooniga (üksikute kunstiteoste või kunsti tegemise viisidega).
Uus-Guinea kaitsekilbid on kunstiteosed, aga nad ei olnud nendeks mõeldud. 2)Esteetiline mitte-kunst: Iluvõimlemise lindi-harjutus, kujundujumine: ende loomisel märgib rolli steetilise kogemuse taotlus. Ent mõlemad kuuluvad spordi valdkonda. 7. Narratiivne kunstikäsitlus: Objekt on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses eelneva kunstiga/kunstitraditsiooniga. „Kunsti“ tuleb mõista kaudu st kuidas objektid saavad kunstiteoseks/loobutakse defineerimisest. Objekt peab olema kunsti ajalukku kuuluvate teoste kordamine/traditsiooniline, avardamine/evolutsiooniline ( kunstilise probleemi lahendamine), hülgamine/revolutsiooniline 8. Esimese kunstiteose etteheide ajaloolisele kunstiteooriatele: Kõik ajaloolised teooriad on nn tagasi viitavad, aga kuidas sai kunstiteoseks esimene kunstiteos.
küsimusena, kuidas objektid saavad kunstiteoseks. Niisiis Carrolli teooria esindab taas loobumist kunsti defineerimisest). Narrativism teiste teooriate kontekstis: sarnasuseks kunsti identifitseerimine on ajalooliselt tagasivaatav tegevus; erinevus (Carroll eitab) et omanditingimus (Levinsoni teoorias) on kunsti tarvilik tingimus; et kunsti defineerimine on vajalik. ...x on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses eelneva kunstiga kunstitraditsiooniga (üksikute kunstiteoste või kunsti tegemise viisidega). 9. Selgitage narratiivse kunstikäsitluse erinevust esteetilisest kunstikäsitlusest! Ajalooline ehk narratiivne. Ajaloolised kunstiteooriad: miski on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses eelneva kunstiga kunstitraditsiooniga (üksikute kunstiteoste või kunsti tegemise viisidega). Kunstiajalugu/traditsioon (...seos...) uus teos! Erinevad kunstifilosoofid käsitlevad seda ajaloolist seost erinevalt.
konventsioone, taotlusi jms. · Nt: Balletiteost (Giselle, Corelli & Perrott) sai tema esimene publik identifitseerida kunstina seetõttu, et teos kordas traditsioonis oleva teos(t)e (La Sylphide, F. Taglioni) "sõnavara", teemasid, tehnikaid ja zanrikonventsioone. 2) Avardamine Uute võtete rakendamine (või olemasolevate arendamine). 3) Hülgamine Heidetakse kõrvale (vahetute) eelkäijate stiilid, väärtused jms ja rõhutatakse sugulust ajaliselt kaugemal oleva kunstitraditsiooniga. NB! Välistavus ja ammendavus · Strateegiad ei ole teineteist välistavad. · Nt: Kunstiteos võib korrata mõnd kaasaegset kunstitendentsi, ent samal ajal hüljata eelneva kunsti ideid. · Strateegiad ei ole ammendavad. Mineviku kunstimõisteid võib ka teisiti lugeda NB! Erinevused kolme strateegia vahel: · Kordamine on kunsti kui kultuuripraktika traditsiooniline 13 aspekt. · Avardamine kunsti kui kultuuripraktika evolutsiooniline aspekt.
kunsti ajalukku kuuluvate teoste kordamine, avardamine, hülgamine. Kordamine tuvastaja näitab, kuidas antud teos kordab eelnenud teoste vormi, taotlusi jne(Giselle ja La Sylphide). Avardamine uute võtete rakendamine või edasi arendamine, mis lahendavad vormi, zanri, stiili jms puutuva kunstilise probleemi. Saavutatakse paremini eelnenud kunstnike eesmrke. Hülgamine heidetakse kõrvale vahetud eelnenud stiilid, väärtused jms ja rõhutatakse sugulust ajaliselt kaugemal oleva kunstitraditsiooniga. 7. Selgitage historistliku kunstiteooria erinevust esteetilisest kunstiteooriast. Esteetiline KT: x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. Kunsti defineeritakse esteetilise kogemuse mõiste kaudu. Narratiivne KT: x on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses eelneva kunstiga kunstitraditsiooniga. Loobutakse taas kunsti defineerimisest. 8. Iseloomustage historismiga tekkivaid probleeme.
b) poliitiline kunst Järelikult on EKD liiga kitsas, kogu kunst ei mahu definitsiooni. 2) Leidub ,,asju", millel on esteetilise kogemise kavatsus a) autod: autotööstus eeldab, et autod on loodud ka esteetilise kogemuse esilekutsumiseks b) sport: iluvõimlemine, iluuisutamine, kujundujumine Järelikult on EKD liiga avar - teeb kunstiks asju, mis ei ole kunst. 10. Milles seisneb narratiivne kunstikäsitlus? Midagi on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses eelneva kunstiga, kunstitraditsiooniga (üksikute teoste või kunsti tegemise viisidega) 11. Selgitage nn esimese kunstiteose etteheidet ajaloolistele kunstiteooriatele! Kõik ajaloolised teooriad on tagasi-viitavad, seega on teoorias üks haigutav auk - kuidas sai kunstiks kõige esimene kunstiteos, mida ei saanud narratiivi kaudu eelneva kunstiga siduda? Eelnevat kunsti ju lihtsalt ei eksisteerinud veel. 12. Kuidas kritiseerib Dickie Stolnitzi esteetilise hoiaku teooriat?
1)kontseptuaalne kunst (Duchamp), 2)poliitiline kunst (nt Uus-Guinea kaitsekilbid). Seega esteetiline kunstidefinitsioon on liiga kitsas. - Esteetiline mitte-kunst. On asju millel on E-kavatsus, kuid mis pole kunst: 1)autod, 2)sport. Järelikult on EKD liiga avar. V Narratiivne kunstiteooria *Carroll, Levinson, Danto Kuulub ajalooliste kunstiteooriate kategooriasse. x on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses eelneva kunstiga – kunstitraditsiooniga. Kunstiajalugu/traditsioon (seos) kandidaat-teos. Kunsti tuvastamise strateegiad: defineerimise asemel tegelegem kunstiks saamise protsessiga, mis sisaldab ratsionaalseid põhjendamise strateegiaid. Objekt saab kunstiteoseks juhul, kui saab näidata, et see objekt on kunsti ajalukku kuuluvate teoste: - kordamine (traditsiooniline aspekt). Kunsti tuvastaja demonstreerib, mil viisil antud teos kordab eelnevaid teoseid. - avardamine (evolutsiooniline aspekt)
7. Esitage vähemalt kaks vastuväidet esteetilisele kunstidefinitsioonile. .. Mitte-esteetiline kunst: leidub kunstiteoseid, millel pole esteetilise kogemuse esile kutsumise taotlust. (nt Duchampi pissuaar, Cage 4'33''). Siia ka kuulub poliitiline kunst. .. Esteetiline mitte-kunst: leidub asju, millel on esteetilise kogemise kavatsus - nt autod, spordijuhtumid 8. Iseloomustage narratiivset kunstiteooriat. ,,x" on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses eelneva kunstiga kunstitraditsiooniga. (üksikute kunstiteoste või kunsti tegemise viisidega) Kunsti defineerimisest loobutakse, kuid ei räägi, et kunsti tuvastamine oleks meelevaldne. Objekt saab kunstiteoseks juhul kui saab näidata, et see objekt on kunsti ajalukku kuuluvate teoste: .. kordamine teos kordab eelnenud teoste vormi või taotlusi. .. avardamine mingi ,,kunstilise probleemi" lahendamise korral. .. hülgamine eelnenud kunsti tegemise viiside suhtes. 9
lahendavad vormi, žanri, stiili jms puutuva „kunstilise probleemi“. Saavutatakse paremini eelnenud kunstnike eesmärke (maailma kujutamine, emotsiooni väljendamine jne). Evolutsiooniline aspekt. 3) hülgamine – heidetakse kõrvale (vahetute) eelkäijate stiilid, väärtused jms ja rõhutatakse sugulust ajaliselt kaugemal oleva kunstitraditsiooniga. Revolutsiooniline aspekt. Strateegiad ei ole teineteist välistavad (kunstiteos võib korrata mõnd kaasaegset kunstitendentsi, ent samal ajal hüljata eelneva kunsti ideid) ning strateegiad ei ole ammendavad (on veel strateegiaid, nt sünteesimine ja mineviku kunstimõistete teisitilugemine). 7. Selgitage historistliku kunstiteooria erinevust esteetilisest kunstiteooriast.
"Võttenurgad, liikuvate kaamerate kasutamine, kunstlik valgustus, realistlikud dekoratsioonid, f lashback'id, poolitatud ekraan, pehme fookus ning sellised võtted nagu sulatamised, hajutamised ... Tõtt-öelda olid Griffithpigem olemasolevate tehnikate viimistleja kui innovaator ." (Naughton & Smith 2008) 3) Hülgamine (revolutsiooniline aspekt): Heidetakse kõrvale (vahetute) eelkäijate stiilid, väärtused jms ja rõhutatakse sugulust ajaliselt kaugemal oleva kunstitraditsiooniga. Nt: Saksa ekspressionistid taunisid realismi ent osutasid tunnustavalt keskaegsete maalikunstnike (Grünewald) ekspressiivsusele, õigustamaks oma figuraalseid moonutusi. ,,Isegi traditsiooni vastu mässu tõstnud kunstnik on sellest siiski sõltuv, sest traditsioon stimuleerib tema tegevust ja annab suuna tema püüdlustele" (Gombrich 1997: 596)
annaabi.ee 
