11 Humanistlik Käsitlus Kunstiteraapiates Josef E. Garai Humanistlik käsitlus kunstiteraapiatest eeldab postulaati oletustele, mis on vastavuses põhilistele filosoofilistele uskumustele ja väljakujunenud humanismi praktikatele. Selline postulaat on selgelt välja toodud Charlotte Bühleri poolt (1971) ja kõlab järgmiselt: (1) Inimest tuleb vaadelda tervikuna. (2) Inimese elu tuleb vaadelda tervikuna, st võtta arvesse arenguetappide kõik faasid sünnist surmani. (3) Individuatsioon ja enese täiustamine on olulisemad kui ümbritsevaga kohanemine ja pinge puudus, sest nad aitavad tagada elu mõtestatust ja tugevdada identiteeti. (4) Elus on kolm põhilist tungi: naudinguvajadus, mida iseloomustab isiklik rahuldus seksist, armastusest ja ego tunnustusest; vajadus kuuluda kuhugi ja leida turvalisustunne läbi enese mugavdumisega ühiskonn...
(visuaalteraapias), kui suhtena läbi ühise muusika tegemise (muusikateraapias), kui toetav terapeut ja ise vastutav indiviid (tantsuteraapias) või kui kindlaks määratud terapeutiline mõistmine (draamateraapis); (5) terapeutilised eesmärgid on alati esmaolulised ja on väga individuaalsed, suunatud muutusele ja arengule või personaalsele ja sotsiaalsele integratsioonile. Kunsti eeldused kunstiteraapias Kunstiteraapiates käsitletakse kunsti mõistet väga laiaulatuslikult. Joonistus võib olla nii sodimine kui ka struktureeritud pilt, muusika nii müra kui harmooniline heli, tants nii minimaalne zest, katkendlik liigutus kui koreograafiline tervik. Modernismist alguse saanud kunsti avatum määratlus on loonud pinnase uuematele ja vabamatele definitsioonidele. Kuna kunstiteraapiates puuduvad esteetilised, kunstilised hinnangud kunstitöödele, siis on taoline avatud kunsti mõiste sobiv
kunstiteraapia vastu. Kuna kunst ja loovus on minu elu lahutamatu osa, siis tahan tulevikus oma eripedagoogika karjääri sellega ühendada. Laiemas mõttes mõistetakse kunstiteraapia all nelja eri liiki loovteraapia vormit: visuaalkunstiteraapia, muusikateraapia, draamateraapia ning tanstu- ja liikumisteraapia. Mina käsitlen oma loovtöös siiski ainult visuaalkunstiteraapiat ja selle erinevaid tehnikaid . Loovtöö esimeses peatükis tutvustan kunstiteraapiat ja selle meetoteid ja kunstiteraapias kasutatavaid materjale. Teises peatükis kirjutan kunstiteraapia ajaloost ja selle kujunemisest ning kolmas peatükk käsitleb kunstiteraapia kasutust töös erivajadustega lastega. 1. Mis on kunstiteraapia Kunstiteraapia tähendab teraapiat joonistamise, maalimise, skulptuuri ja teiste visuaalkunsti vahendite abil. See on eriline viis kasutada loovuse jõudu ravimiseks, suhtlemiseks, enese väljenduseks ja arenguks. Kunstiteraapias väljendame oma
mõista minevikku ja tulevikku. Kunstililine väljendus võib olla ka väga tänuväärseks sillaks just näiteks raske psüühikahäire all kannatava kliendi ja terapeudi vahel rasked tunded ja erinev maailmapilt võivad läbi loomingulise töö saada hoopis selgema kuju, olles seeläbi mõlemale poolele arusaadavaks kommunikatsiooniviisiks. Loominguline eneseväljendus annab mitmeid tähenduste kihte, kõneldes asjadest, mida on liiga keeruline või raske sõnadesse panna. Kuna kunstiteraapias ei pea erinevatele teemadele ja terapeudile lähenema otsesõnu kohtudes ja sõnaliselt end väljendades, vaid abiks on kunsti mitmetasandiline ja palgeline keel. Frese (1997) märgib, et psüühikahäirele on iseloomulik ratsionaalsete protsesside häire. Kui inimest ei mõisteta, tekitab see suuri pingeid, distressi. Häirunud kommunikatsioonist ja emotsionaalsetest pingetest tekkinud probleemiga toimetulekuks võib kunstiga tegelemine mõjuda teraapiliselt
annaabi.ee 
