Kolmandaks ANTIESSENTSIALISM, mida võib nimetada ka analüütiliseks esteetikaks, väidab, et kunstil puudub kindlaks määratud olemus. Külla aga on kunstiteos alatia ainulaadne ja kunstniku loomingulisus vaba. Kunsti defineerimine käib intuitiivselt. Tähtsamad esindajad WILLIAM KENNICK ja MORRIS WEITZ. William Kennicki kuusus kaubalao eksperiment - kunsti tõestamine toimub lingvistilise kompetentsuse alusel või juhuslikult, aga ilma kunsti definitsiooni teadmata. Neljandaks järgneb kunstiteooriatest suur suund nimega INSTITUTSIONAALNE esteetika teooria, mille tuntuim esindaja on GEORGE DICKIE. Selle järgi määrab kunsti ära tema taotlus olla kunstiteos ja institutsionaalne kontekst. Viiendaks arvab, et kunst on enam kui jäljendus kaasaegne KONTSEPTUAALNE kunstiteooria ja selle üks teerajaja ARTHUR DANTO, kes kuulutas 70ndatel kunsti nö surnuks. Kunst on Danto arvates ammendanud oma peamise, mimeetilise funktsiooni ning surnud. Kunst on muutunud filosoofiaks
Dickie kahtleb, kas kunstidefinitsioonid üldse omavad mõju kunsti loomisele, ent ta usub, et tema definatsioon pigem edendab loomingulisust ja innovaatilisust. Vaevalt saab artefaktsus olla loomingut pärssivaks teguriks. Vastupidi artefakt on loomingu eelduseks, sest artefakti tegemisel avaldub loomingulisus. Dickie-world koosneb "tegelinskitest", kel on piiritu midaslikvõime teha kunstiks mida iganes. Danto-world koosneb kunstiteooriatest: "tegelinskid" on objektideja teooriavahel: mitte kõik ei saa olla kunst. 9. Selgitage Beardsley ideed, et kunst ei ole formaalne institutsioon! Dickie iseloomustab kunsti (nt" kellegi nimel ...staatuse omistamine") just nagu see oleks formaalne institutsioon! Et olla piiskop (ja omistada preestri staatust) peab inimene rahuldama formaalseid kriteeriumeid (olema katoliiklane, jms ). Presidendi kandidaat peab samuti rahuldama teatud kriteeriume (olema vähemalt 35 a, jms)