Eesti professionaalse kunsti sünd 19.sajandil
Venemaa ja Saksamaa. Algselt olid esmased eestlastest kunstnikud sunnitud töötama
välismaal ja seda ostjas- ja toetajaskonna puudumise tõttu.
Välismaal õppimise ja enda täiendamise kõrvalt sai esimene eesti
kunstnikepõlvkond oma hariduse peamiselt siiski Peterburi Kunstiakadeemias, mis
asutati 1757.aastal. Akadeemia oli konservatiivne ja muudatustega kaasa ei läinud. Seal
valitses konservatiivne klassitsistlikele iluideaalidele toetuv õppemeetod. Tugeva
kunstitehnilise baasi omandas seal nii Köler, Adamson kui ka ajutiselt Weitzenberg.
Tartu Ülikool ja Tallinn olid peamised peamised baltisaksa kunstielu keskused.
Tartus elavnes kunstinäituste korraldamine. Heategevuslikul otstarbel toimusid Tartus
1870ndal ja 1871.aastal samuti näitused ning neile järgnevatest näitustest võtsid osa ka
vene kunstnikud.
Tartu Ülikooli muuseum sai 1868.aastal avarad ruumid peahoone tiibhoones ning