pildiraamimeister ning tegeles kunsti müügi ja maalimisega, ja oma onult Solomon van Ruisdaelilt . Juba 1718 aastaselt maalis ta üle tosina töö. See arv kasvas järgnevate aastatega. See barokiaja kunstnik oli aktiivne ja iseseisev juba enne, kui teda 1648 aastal võeti vastu Haarlemi Püha Luuka kunstigildi . Peale seda reisis ta laialdaselt Hollandis ja Saksamaal ning umbes aastal 1655 asus elama Amsderdami. Seal pidas ta edukalt üleval kunstistuudiot, milles treenis Hollandi järgmise generatsiooni maastikumaalijaid. Neist kuulsaim on Meindert Hobbema . Tema varasema perioodi töödest, peegeldub tema kinnisidee puude suhtes. Kui enne kasutati metsa lihtsalt dekoratiivse elemendina, siis Ruisdael võttis puud oma maalide teemaks ja andis neile elulised omadused. Tema joonistusoskus on piinlikult täpne. Seda rikastab impasto (paksu värvikihiga õlimaal), mis lisab sügavust ja iseloomu puude lehestikule ja okstele.
mõjutasid ka nooreestlaste eelistusi antud vallas, kuna viimaste isiklik kogemus ja teadmised antud alal olid veel üpris haprad.Erinevalt oma vanemaist kolleegidest kunstnikest omasid nemad teavet Euroopas toimuvast vaid kättepuutuva kirjanduse vahendusel. Raud oli üks eestvedajaid, tänu kellele hakkas Eesti Rahva Muuseum koguma rahvaluule kõrval ka vanavara. Elades aastatel 19041914 Tartus, pidas ta siin oma kunstistuudiot ning juhtis1909. aastast Eesti Rahva Muuseumi korjamistoimkonda. Raud tegi kaastööd mitmele hilisemale Noor-Eesti väljaandele ning avaldas ajakirja 5/6 numbris ülevaate ,,Vene kunstnikud modernistid". Tema kujundatud on üks sajandi alguse terviklikuma kujundusega raamatuid ,,Juhan Liivi luuletused", mis ilmus Noor-Eesti kirjastuse väljaandel 1909. aastal. Ta osales entusiastlikult esimeste eesti kunstinäituste organiseerimistöös.
annaabi.ee 
