1. Uus kunstisuund romantism kujunes välja Prantsusmaal umbes 19. Saj II veerandiks. 2. Romantistliku kunstisuuna tekkimist mõjutas romantismi teke kirjanduses ja rangete reeglitega klassitsism ja maailmapoliitika. 3. Romanntismiajastu maale iseloomustab liikuvus, järsud kontrastid, dramaatilisus ja tunnete ohjeldamatus. 4. F. Goyat ei saa siduda romantismi ja teiste kunstistiilidega, kuna ta oli oma stiililt nii iseseisev, et ühegi kunstistiiliga teda päriselt seostada ei saa. 5. J. Constable´i eesmärk maastikuvaateid maalides oli viia maastikumaal uuele tasemele- tabada päevavalgus selle ehedal moel ning püüda maalile looduse kastevärskus. 6. C.D. Friedrichi maalid valmisid looduses skitse tehes. 16. Realistid huvitusid oma kaasajast ja ümbrusest, ning püüdsid reaalsust loomutruult, ilma seda moonutamata või ilustamata edasi anda. 17. Romantism on keskaja imetlus. Romantikule on see aeg ja koht kus ta viibib, halvim
ning koostati manifeste. Ajastu väljapaistvaimaks loovisikuks võiks nimetada vene luuletajat Vladimir Majakovskit. Sotsialistlik realism Eestis 1929. keelustati kõik kunstirühmitused Nõukogude Liidus ja need saadeti laiali. Kehtima jäi ainult üks kunstivool ja selleks oligi sotsialistlik realism, mis pidi ülistama Nõukogude Liitu, Stalinit ja sotsialismi. Enamasti olid teosed plakatlikud. Selle kunstistiiliga tegelejatele oli antud luba olla töötu ja vaba, aga tingimusel, et nad levitavad sotsialistliku realismi. Sellele rakendati järelvalve. Tihti korraldati n-ö ''kriitikaüritusi'', kus inimesed hindasid kunstniku tööd. Paljud loomeinimesed, kes ei pidanud kinni seatud reeglitest, hukati, saadeti sunnitöölaagritesse või küüditati. Teised said edasi töötada üksnes salaja, kuid mitmed loobusid ja põgenesid Nõukogude Liidust. 'Viktor Karrus ''Vilja riigile''
sellised majad suurepäraselt. Paljud 20. sajandi teise poole kunstnike töödest olid ühiskonda kritiseerivad ja tehtud lootusega, et inimeste silmad avanevad. Üks hea näide on kehakunst. Teosed sisaldavad selle aegse ühiskonna laialt levinud elemente. Intrigeeriv kunstisuund ning leiab siiani kasutust, võib olla küll teistsuguses võtmes, kuid mõte jääb samaks. Eelmise sajandi teise poole kunstis on huvitav ka tegevusmaal ehk action painting. Tegemist on kunstistiiliga, mille puhul on teose loomise protsess võrdselt oluline või olulisemgi lõpptulemusest. Oluline on teose loomine protsess, mida on vahel muudetud ka etenduseks. (http://et.wikipedia.org/wiki/Action_painting). Tuntuimaks esindajaks on Jackson Pollock, kelle teosed on värvirikkad, kirjud ning haaravad pilku. Osad tema teostest võivad esmapilgul tunduda lasteaialapse kätetööna, kuid teostesse rohkem süvenedes kaob see arvamus.
ametliku, akademistliku kunstiga. Nad arvasid, et see on liialt kuiv ega anna reaalselt edasi tegelikkust. Seetõttu nad alustasid uue kunstistiiliga, millele oli iseloomulikuks lühikesed, paksud ja kiired pintslitõmbed, jättes need nähtavaks lõuendil. Värve segati vähe ning neile anti vähe aega kuivamiseks, andes maalile pehmemad üleminekud äärtel. Kasutati palju loomuliku valgust, anti edasi seda, mida nende silmad ise nägid. Ka varjud muutusid värvilisteks, kuna ei kasutatud enam musta varjude saavutamiseks, leides, et varju värvus sõltub alati värvist, kuhu peale vari satub, ning ei ole kunagi täielikult must.
tõlgendada vaid elulooliste andmete põhjal. Esimest korda õppis Dali joonistamist kümne-aastasena. Õhutust sai ta tolleaegselt kuulsalt kunstnikult ja impressionismilt Ramon Pichotilt, kes oli Dali isa sõber. Õppetunnid toimusid El Muli de la Torres, Pichoti suguvõsale kuuluvas veskis. Seal tutvus Dali impressionistliku maalitehnikaga. Hiljem on Dali öelnud, et Pichoti maalid mõjutasid teda, kuna see oli tema esimene kokkupuude mitteakadeemilise kunstistiiliga. Tol ajal joonistas ja maalis Dali portreede kõrval eelkõige oma kodukandi Kataloonia maastikku, mis ka hiljem ikka ja jälle tema loomingus esile kerkib. 1921-1928 Barcelonas Dalmau galeriis toimus Dali esimene personaalnäitus, mille arvustused olid väga kiitvad. Madridi Kuninglikust Kunstiakadeemiast visati Dali sellepärast välja, et ta keeldus eksamitel osalemast. Oma andekuses veendunud, asvas ta, et eksamineerijad ei ole tema hindamiseks piisavalt kvalifitseeritud
teda kutsuti Montmartre'i hingeks. Motiive, millega ta on tänini tuntud: inimesed tsirkusest, lõbustuskohtadest ja poolilma miljööst. Tema maalid kujutavad elu Montmartre'i ja teistes Pariisi kabareedes ja teatrites ning bordellides, mida ta sageli külastas. 1 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Henri_de_Toulouse-Lautrec 19. sajandi alguses levinud realism ja romantism rajas teed impressionismile ja postimpressionismile, mille keskuseks kujunes 19. sajandi lõpu Pariis.2 Viimase kunstistiiliga sai tuntuks ka Toulouse-Lautrec. Postimpressionistid arendasid impressionismi: nad jätkasid eredate ja paksude värvide ning eristuvate pintslitõmmete kasutamist ning maalisid samamoodi realistlikke teemasid. Kuid postimpressionistid kaldusid rohkem geomeetrilisi vorme rõhutama, samuti väljendusliku mõju saavutamiseks vorme moonutama ning ebaloomulikke ja meelevaldseid värve kasutama. Postimpressionistid ei olnud rahul
kujutada ajaloosündmusi. · Dokumentaalsuse ja fiktsiooni (lavastuse, fantaasia) eristamine. · Eetika ja moraali piirid ühiskonnas ja kunstis oluline mõistmaks, et kujutada võib nii positiivses kui negatiivses võtmes; filosoofiliste ideaalide seadmine, normides kahtlemine kui normaalne elu mõtestamise protsess. · Autoripositsiooni tajumine mida tahtis autor öelda, mis põhjusel, millised olid tema seosed kujutatava sündmuse, inimese, kunstistiiliga. · Representatsioonide paljusus ühte mõtet võib esitada mitmel eri moel, samas iga kujutis käsitleb teemat erineva nurga alt. Metoodilised soovitused Kunstiteose analüüsi võib kasutada nii iseseisva, häälestus- kui kinnistava ülesandena. Diskussioon võib lähtuda eelnevalt püstitatud küsimusest, mis võib olla nii teose sisu kui vormi kohta. VTS (Visual Thinking Strategies) (Visual Thinking Strategies kodulehekülg, 2010).
1.3. Kunstiga tutvumine Dalí anne avastati varakult. Esimest korda õppis ta joonistamist kümneaastasena. Õhutust sai ta selleks oma isa sõbralt Ramón Pichotilt, kes oli tolleaegne kuulus kunstnik ja impressionist. Õppetunnid toimusid El Muli de la Torres, Pichoti suguvõsale kuuluvas veskis. Seal tutvus noor Dalí impressionistliku maalitehnikaga. Hiljem on ta õelnud, et Pichoti maalid on olnud tema inspiratsiooniks, kuna siis puutus ta esimest korda kokku mitteakadeemilise kunstistiiliga. Joonistamise kuulus Dalí igapäevasesse õppekavva. Esimest korda pandi tema tööd avalikult välja 1918. aastal Figueresi linnateatris ja need said kriitikutelt väga kiitva hinnangu. Sel perioodil tundis Dalí lisaks impressionismile huvi ka kubismi vastu. 1919. aastal, 15-aastasena, asutas Salvador koolilehe, millele ta kirjutas artikleid El Greco, Goya, Michelangelo, Velazquezi ja teiste suurte meistrite loomingust. Ta luges Nietzsche, Kanti ja
omavad siiski s�gavamat allteksti. Inimese j�relt n�psavad lauale pandud metsmaasikaid muretud linnud, panemata t�hele kassi, kellel on lindudega omad plaanid. Teos on vaatajale avatud pingestatud lugu, mis k�neleb maise olendi patusest loomusest ja vooruse n�ilikkusest kaunite ja lopsakate, ent siiski riknema m��ratud puuviljade k�rval. ******* Saftleven, kes s�ndis ja kasvas Rotterdamis, kolis 1632. aastal Utrechti, kus t��tas mitme erineva kunstistiiliga. Ta maalis nat��rmortidega laudainterj��re samas laadis kui tema vend Cornelis, ning maastikke, mis meenutavad Abraham Bloemaerti ja Jan van Goyeni t�id. Varajastel 1640ndatel langes Saftleven Utrechtis itaaliap�raste maastikumaalijate, esmalt Bartolomeus Breenberghi ja seej�rel Cornelis van Poelenburgi lummusesse. Nimetatud meistritega t��tas ta 1643. aastal koos maali �Arkaadia maastik� loomisel (Herzog Anton Ulrich Museum, Braunschweig, Saksamaa)
annaabi.ee 
