Märt Laarman
Märt Laarman tõi ühena esimestest Eestis oma kujundustesse fotokunsti.
1923. aastal loodi Eesti Kunstnikude Rühm, millega Märt Laarman samal aastal ühines ning
oli seal nii juhtiv kunstnik kui ka teoreetik. Rühmituses valitses kubistlik-konstruktivistlik
stiil, mis avaldub ka Laarmani 1923. aastal loodud puulõikes "Sadam".
1940. aastail töötas Märt Laarman edukalt nii vabagraafiku kui ka raamatukujundajana. Teda
süüdistati sel ajal formalismis ehk eemaldumises tolleaegsest kunstiringkonnast. Tegelikult oli
ta tollal üks viljakamaid raamatukunstnikke, kujundades üle 40 teose. Parimaiks näiteiks võib
neist pidada 1946. aastal ilmunud Friedebert Tuglase "Elu ja kangastused" ja 1948. aastal
ilmunud Lydia Koidula "Valik luulet".
Oma loomingutee algupoolel on Märt Laarman öelnud: "Meil vaadatakse graafikale üldse
nagu mingi teise järgu kunstile. Loomulikult see publiku suhtumine puulõikesse ja üldse
graafikasse ei soodusta ta erilist õitselepuhkemist"
annaabi.ee 
