kujud on suuremõõdulised ja ranged. pea alati sirgelt püsti istuv jalad koos käed põlvedel seisev vasak jalg ees SKULPTUURID käed küljel rusikas harva üks käsi rinnale tõstetud pilk otse ees Vaaraokujude puhul rõhutati nende jumalikkust (kullaga ei koonerdatud). Võrreldes mesopotaamiaga tuuakse kehad esile realistlikumalt. (mehe lihased, naise voorused) SKULPTUURID 14. saj eKr, kui valitses Ehnaton, siis kadusid lühikeseks ajaks ranged kunstireeglid ja kunst omandas suurema loomutruuduse. Sellest ajast on pärit ka Egiptuse kauneim naiseportree Nofrete pea. Kahjuks või õnneks see nii ei jäänud ning ranged kunstireeglid hakkasid jälle Egiptuse ajaloos rolli mängima. RELJEEFID JA MAALID Egiptuse ehitistel katsid kõikvõimalikke kohti (seinu, koridore, sambaid) värvilised reljeefid ja maalid. Egiptuse reljeef on väga madal, sageli vaid kontuurid sisse süvendatud, ning seetõttu
Miks püsis Ida-Rooma 1000 a kauem kui Lääne-Rooma? kaubandushuvide tõttu, see lähendas neid ka kultuuriliselt. Lääne-Rooma sisemine nõrkus (sõjaväe kooseis, orjade ja Bütsantsilt võeti üle kirikuarhitektuur (basiilika) ja ikoonide talupoegad arvline suhe, keisrite võitlus võimu pärast, suhtumine maalimine, slaavitähestik, kunstireeglid töötegemisse), halvad suhted naabritega (germaanlaste ja hunnide
leiutati õlivärvid graafik: Dürer BAROKK 17.sajand Velasquez ,,Õuedaamid", Hispaania Paksud väänlevas poosis põgenevad naised, heleda nahaga Närvilisus, diagonaalsus Rubens Carvaggio ,,Peetruse ristilöömine" ROKOKOO Fragonard ,,Kiik" Inglise park, Amor, peenutsevad roosas-sinises naised, armukesed, lodevus. Lause: ,,Pärast meid tulgu või veeuputus!" KLASSITSISM David ,,Morati surm", ,,Napoleoni kroonimine" Akademism: kunstireeglid Taust tühi, ees teatraalne tegevus, perfektsus pildil ( keegi ei ole poole jalaga väljas ) ROMANTISM Turner meremaalid Lause: Delacroix: ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele!" REALISM Lihtrahvas, talutöö IMPRESSIONISM Monet maalis vesiroose Rodin ,,Mõtleja" Manet Degas JUUGENDSTIIL Ornament-ühtne stiil seob kogu ruumi Gaudi ,,Eiffel" SÜMBOLISM Munch ,,Karje" Rahvusromantism ( Põhja- Euroopas ) NEOIMPRESSIONISM
Toob esimesena sisse konteksti olulisuse esteetiliste väärtuste hindamisel. Kui esteetika tegeleb tajumise ja kogetava vastu võtmisega, siis kriitika aluseks on võrdlus olemasolevate standarditega. Kas D. Hume'i arvates on võimalik mingi maitsestandardi kehtestamine? Selgitage! Maitse on meel, mille abil eristatakse kiitust ja hukkamõistu väärivaid nähtuseid. Maitsestandard on vastav väärtuste süsteem. Kompositsioon ja kunstireeglid on küll universaalsed kuid nende konteksti asetamine tugineb üksikisiku kogemusele. Seega ei ole võimalik. Ilu ei ole asjade endi omadus: ta eksisteerib pelgalt nende üle mõtisklevas vaimus; ja iga vaim tajub ilu erinevalt. Üks isik võib tajuda inetust seal, kus teine ilu aistib; ning iga indiviid peaks soostuma oma tundmusega ja mitte üritama korraldada teiste omi. Tõelise ilu või tõelise inetuse otsimine on
1757 apärineb tal artikkel ,,Geenius". Sellest sai järgneva ajajärgu üks lendsõnu. Diderot järgija Goethe arendab seda mõtet laialt edasi. Vabariigi idee ei olnud veel väga levinud ja toetati valgustatud monarhiat. Meeldis ümbritseda vaimuinimestega ennast. Diderot oli seotud venemaa valitsejannaga Katariina Iiga. Kirjanduse ja kunstiseisukohalt on ka Diderot roll üsna ulatuslik. Üks esimesi, kes on pannud kirja mõtteid, milline kunst peab olema, millised on kunstireeglid jne. Tema vastavasisuslised kirjutised on loodud teadlikult. Diderot on samm muutumise suunas. Mõtted maalikunstist jne. Entsüklipeedia on see, kust sa kõigepealt vaatad. Seal olid need teemad sees. Kunsti põhiprintiisbiks peab Diderot looduse peegeldamise nõuet. Sellel ei ole kõikidel ajastutel ühesuhune sisu. Peegeldumise mõte kandub edasi 19 sajandi Euroopa romaanis nt.- Stendhal räägib sellest jne. Diderolt pärineb mõte ilu objektiivsusest. Ka mõte sellest,