mehelik, jõuline, kohati tooreski. Näeb ja maalib kõike suure lihtsa vormiga, tööde mõõtmed on ka suured. Tema maalides on midagi järsku, teravat. Koloriit tume. Tuntuim töö ,,Matus Ornans`is" (6,65 x 3,14 m). Ornans oli Courbet` koduküla. Pealtnäha tavaline sündmus kaljuse maastiku taustal üle 40 elusuuruses figuuri, igaüks omaette portree. Maali ülesehitus ka väga tavaline, lihtne see kõik oli klassitsismi ja romantismiga harjunud kunstipublikule vastuvõtmatu. ,,Kivilõhkujad" juhtis tähelepanu töörahva viletsusele ja raskele tööle. Courbet on maalinud ka omapäraseid, lihtsate motiividega maastiku- ja meremaale. Courbet`l oli eluajal vähe pooldajaid, talle heideti ette labasuse ja inetuse maalimist. Siiski on Courbet`l kunstiajaloos väärikas koht, ta on olnud paljudele eeskujuks. Skulptuuris realism eriti läbi ei löönud. Belglane Constantin Meunier /mönjee/ (1831-1905) kujutas kaevureid ja töölisi
Kätriin Vossi 12.D klass Kunstinäituse analüüs 21.sajandi kunstipublikule on Raoul Kurvitza kogu looming olnud salapärane ja tundmatu. Tema maalikunst eriti: see on pealt näha banaalselt dekoratiivne, sisuliselt aga pungil müstikat. Kujundite, värvikompositsiooni ja pealkirjaliste lisandite tähendused on pärit esoteerilistest teadustest ja peegeldavad tihti nii keerulist sõnumite kihistust, et seda polegi võimalik mõista autori kommentaarideta. Salapärasus on pea alati olnud kunstniku eduteguriks, ta oskab seda kasutada
Itaalias muutus futurism lõpuks poliitiliseks: 1918. aastal asutas Marinetti erakonna, hiljem sattus vanglasse koos Benito Mussoliniga. EESTIS: Eestisse jõudis 1910. aasta manifest kõigepealt ajakirjanduse vahendusel. Juba 1912. aastal, ehk siis samal aastal, mil Pariisis Münchenis ja teistes Lääne- Euroopa suurtes kunstikeskustes toimusid esimesed futuristlikud kunstinäitused, tutvustati Eesti ajakirjanduses Marinetti õpetust. Põhjalikult tutvustas eesti kunstipublikule futurismi teooriat 1914. aastal Peterburi ülikooli tollane üliõpilane Johannes Semper. Ta pidas Tartus ettekande, mis trükiti ära ka ajakirjanduses. Eesti kunstis ilmusid esimesed futuristlikud ilmingud sama aastal Tartus avatud kunstinäitusel. Nendeks olid Münchenis õppinud Ado Vabbe "Parafraasid" ja "Skemaatilised improvisatsioonid". Futuristlike teostega esines Vabbe 1916. aastal ka Tallinnas. Eesti kunstikriitika suhtus futurismi suhteliselt tõrjuvalt.
(Severini, 1920) 4 2.1 Futurism Eestis Eestisse jõudis 1910. aasta manifest kõigepealt ajakirjanduse vahendusel. Juba 1912. aastal, ehk siis samal aastal, mil Pariisis Münchenis ja teistes Lääne-Euroopa suurtes kunstikeskustes toimusid esimesed futuristlikud kunstinäitused, tutvustati Eesti ajakirjanduses Marinetti õpetust. Põhjalikult tutvustas eesti kunstipublikule futurismi teooriat 1914. aastal Peterburi ülikooli tollane üliõpilane Johannes Semper. Ta pidas tartus ettekande, mis trükiti ära ka ajakirjanduses. Eesti kunstis ilmusid esimesed futuristlikud ilmingud sama aastal Tartus avatud kunstinäitusel. Nendeks olid Münchenis õppinud Ado Vabbe "Parafraasid" ja "Skemaatilised improvisatsioonid". Futuristlike teostega esines Vabbe 1916. aastal ka Tallinnas. Eesti kunstikriitika suhtus futurismi suhteliselt tõrjuvalt. 2.1 Futurism Itaalias
vastu, st et ta sureb vaese ja tundmatuna. ,,Talvemaastik", ,,Autoportree" (,,ilusti"). DADAISM: Esimene MS oli vapustanud kõiki eurooplasi. Paljudele kunstiinimestele tähendas sõda pettumust. Mõned kunstnikud tõmbusid sisemigratsiooni (mingi maale elama või teise riiki, mis ei mänginud kunstiloomingus erilist kaalu). Sveitsis Zürichis asutati Voltaire kabaree 1916. aastal. See kabaree korraldas skandaalseid etendusi võikses kohvikus. Etendused: kunstipublikule esitati müramuusikat, seoseta sõnadest poeeme, karjuti näkku solvanguid kunstike mõte seisnes selles, et nad põlgasid keskmist kodanikku. Kogu vaen oli suunatud halli massi vastu. Arvasid seda, et maailma on sõge, kuritegelik ja need korralikud kodanikud on kuriteokaaslased. Naeruvääristati kõike ilus väärtusi, kombeid, poliitilisi ideaale. Taheti näidata kaost, pimedust ja kõike võimsust. Juhuse kaudu leidsid nimetuse: dada. 1917.aastal asutasid nad Dada kunstigallerii
eeskujul geomeetrilisteks kildudeks. Nendest loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompositsioon. Koloriidis eelistasid futuristid eredaid värve. Futurism Eestis Juba 1912. aastal, ehk siis samal aastal, mil Pariisis Münchenis ja teistes LääneEuroopa suurtes kunstikeskustes toimusid esimesed futuristlikud kunstinäitused, tutvustati Eesti ajakirjanduses Marinetti õpetust. Põhjalikult tutvustas eesti kunstipublikule futurismi teooriat 1914. aastal Peterburi ülikooli tollane üliõpilane Johannes Semper. Eesti kunstis ilmusid esimesed futuristlikud ilmingud sama aastal Tartus avatud kunstinäitusel. Nendeks olid Münchenis õppinud Ado Vabbe "Parafraasid" ja "Skemaatilised improvisatsioonid". Futuristlike teostega esines Vabbe 1916. aastal ka Tallinnas. Eesti kunstikriitika suhtus futurismi suhteliselt tõrjuvalt. Futuristid · Giacomo Balla · Umberto Boccioni · Carlo Carrà
Lisaks maalile ja graafikale on ta esinenud ka metallehistööde ja gobeläänidega, teinud häppeninge, kujundanud ja illustreerinud arvukalt ilu- ja teatmekirjandust. Samuti avaldanud graafikamapid "Eesti rahvamängud" (1979) ja "Kalevala" (1985). Oma lasteraamatuga "Panga-Rehe jutud" (1975) lõi ta isikupärase "maivi" voolavalt deformeeritud peaga kuju, mis esineb ka joonisfilmis "Suur Tõll" (1980) ja millest kasvas välja pildist pilti esinev ning kunstipublikule hästi tuttav "arraklik" figuur. (Jüri Arrak: Joonistades läbi aja, 2011) Jüri Arraku maalide hulgas leiame mitmeid sakraalhoonetesse tellitud töid: Halliste kiriku altarimaal (1990), EELK usuteaduse instituudi Püha Risti kabeli altarimaal ja sisustus (2000), Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia orelisaali orelitiibade maalid (2000), maalid "Muusika vägi" ja "Taevane muusika" Rahvusooper ,,Estonia" maja kontserdisaalis (1988).
Kujuneb välja Barbizoni koolkond. Üks nendest kunstnikest oli Theodore Rousseau(1812-1867), kes jäi päris paikseks. Teosed valmivad otse loodusest. Tema on põhiliselet tuntud kui loodusmaalija. Loodusest võeti kõik: värvid, kompositsioon, detailid ja ise midagi juurde ei lisatud. Jean Francois Millet (1814-1975). Kui teised maalisid põhiliselt loodusmaastikke siis tema sümpaatia kuulus talupoegadele, ta kujutas maalidel lihtsate inimeste rasket igapäevast elu ja see ei meeldinud kunstipublikule. Kardeti et Millet oma kujutamisega õhutab mässumeelsust. Tal oli väga suuri raskusi oma tööde eksponeerimise ja müümisega ja tulemuseks oli surm tundmatuna. 19 saj lõpupoole avastati kui suurepärane ta tegelikult on. Saadi aru, et ta dokumenteeris talupoegada elu ja alles siis hakatakse seda hindama nagu tõelist ajaloolist dokumenti. Võetakse eeskuju. Honore Daumier (1808-1879) hakkas ennast teadlikult vastandama kogu prantsuse kunstile, püüdis võtta oma
Eluajal ta tunnustust ei leidnud, fänn oli ta oma vend, kes ta töid ostis. Maalimise algusaegadel maalis tumedaid ja porise motiiviga maale. Motiivid võttis misjonäritöö juurest. Püüdis kaasa tunda vaestele ja avada seda teistele. Pariisis muutusid maalid puhtamaks ja meeleolu rahulikumaks. Sõpru ta ei leidnud, sest ta ärritus kiiresti. Arles muutus tema looming teistsuguseks. Ta tahtis värvidega oma tundeid väljendada, et avada oma sisemaailm kunstipublikule. Elu lõpus maalis oma loomingu parimad teosed. Värvid võisid tema järgi edasi anda ka kunstniku ideid. Vabastas värvid sellest, et nad midagi kujutavad, vaid andis neile oma tunded. Ta oli väljendusliku kunstisuuna rajajaks. Surmani uskus ta, et ta on impressionist. Paul Gauguin oli edukas pangaametnik. Töötas eduka börsimaaklerina. 35-aastaselt jättis ta pere maha ja töö ning pühendas end täielikult kunstile. Ta kogus kunsti ja oli tuttav impressionismiga. Pettus impressionismis
kõike suure lihtsa vor miga, tööde m õ õtmed on ka suured. Te ma maalides on midagi järsku, teravat. Koloriit tume. Tuntuim töö ,,Matus Ornans`is". Pealtnäha tavaline sünd mus kaljuse maastiku taustal üle 40 elusuuruses figuuri, igaüks o maette portree. Maali ülesehitus ka väga tavaline, lihtne see k õik oli klassitsis mi ja ro mantis miga harjunud kunstipublikule vastuv õtmatu. ,, Kivilõhkujad" juhtis tähelepanu töörahva viletsusele ja raskele tööle. Skulptuuris realis m eriti läbi ei löönud. Belglane C onstantin Meunier. Venemaa Vene maal oli realiseriti m ühiskonnakriitilise hoiakuga, sest Vene maa poliitiline korraldus oli
Lutsu põnevaim lugu, "Kevadest" kui üldse kirjaniku vahetust kogemusest hoopis eraldiseisev, fantaasiale toetuv teemaarendus, autor põiminud realistliku ja romantilise stiililaadi. Suvitusromaanilik jutuveeretus põimub dramaatilise sündmustikuga, kerglased flirtimised teravate konfliktidega. Kahe ajastu ja stiili põimumine tekitab kriitikas kaasaja realismi vaadates mitmesuguseid nurinaid. 1920-ndatest pääle Lutsu teosed rohkem ka nõudlikumale kunstipublikule, teostes kadunud prassiv robustne lopsakus, asemel vaikne, tagasihoidik stiil, kurblik pooltoon. 1921. aastast pääle lõpetas apteekri ameti ja tegutses vabakirjanikuna Tartus. Lutsult ilmunud kokku 17 näidendit trükis. Aastast 1922, kui asutati Eesti Kirjanikkude Liit ja Luts liikmeks võeti, hakkas ta kutseliseks kirjanikuks, 1920-ndate keskel kujunes Luts "Postimehe" heaks püsiautoriks, Lutsule märkimisväärseks sissetulekuallikaks
annaabi.ee 
