Kuldse kolmiku panus Eesti kultuurilukku.
peaaegu harras.
Haapsalu aastatel külastas Laikmaa ka Helsingit. Eriti Akseli
Gallen-Kallela looming pani tema mõtted liikuma
rahvuslikult omanäolise kunsti loomise probleemide ümber.
Oma mõtete tribüüniks kasutas ta Tallinnas ilmuvat uut
ajalehte Teataja. Nii sattus ta tihedasse kontakti ajalehe
5
ümber koondunud eesti radikaalsete haritlastega ning temas küpses otsus asuda taas
Tallinnasse ja alustada kunstipedagoogilist tegevust.
Märtsikuu lõpus koliski Laikmaa Tallinnasse ning üüris endale Pikal tänaval von Nottbecki
majas kohased töö- ja eluruumid. Elav osavõtt kursusest julgustas Laikmaa muutma selle
1903.a.sügisest ateljeekooliks. Võrreldes varasemate saksa kunstiõpetajate joonistustundidega
oli Tallinnasse nüüd tekkinud midagi sootuks uut: sisuliselt oli tegu eesti esimese
kunstiõppeasutusega. Tööd alustati sügisel seitsmeteistkümne õpilasega, pärast aastavahetusel
annaabi.ee 
